Neli meest on parem kui vähem mehi või ültse mitte mehi

I have tried my best. Every time I shut off the light after using the toilet. But they don't care. So I could not save your kind.
...see taevariigi värvi pütsantslik bituumeniblokk seisab sinu ja su üleval rahutult kõndiva naabri vahel. Vahel juhtub, et naaber magab, aga siis ei tule sinul und. Sa tunned puudutuse puudumist, isegi kui see on ainult ja pelgalt vaikne kõmin sinu kehas kuskil. Sul on kaasasündinud taju, mis ei lase rahuneda ilma naabrite rahutuseta.

Kui neli paariasõdurit su seljal trambivad pead ennast liig tähtsaks. Tähtsamaks kui liikumatult läbi klaasi vaatav ja millelegi mõtlev lind. Sel ajal olen mina oma mõtetes temaga, kes ei tea madalamat kõrgust kui tiivad teda tõstavad. Kes ei tea aeglasemat kiirust kui vabalangemine ja lend läbi tuhmunud tuule teiste merede poole, et olla üksi. Olla üksi oma ridade ja mustritega. Joonistades neid märjale pinnale. Siis unustab ja laskub tagasi rõdule, et vaadata su igatsevat pilku. Tema relvaks on loomulikkus. Tema iluks on muretus. Sinu tardunud silmad ei muuda tema teid. Ta on õppinud lahkuma õigetel hetkedel. Vahel tundub, et see vihastab sind. Vahel tundub, et peale seda korda on ta näinud midagi, mis muudab teda alatiseks. Aga ta ei vaheta värvi ja jääb alati värvituks. Kuni ühel korral komistab ja ta tiib vett puudutab. Temast saab üks ja kõik. Ta ei istu enam sinu aknal ja sul ei ole sellest midagi. Sa kõnnid rahutult oma raamaturiiulite ja tugitooli vahet ning ootad naabri kojutulekut.