Kirjulised t2navaehitised

Teised p2evad
..hakkame pihta varahommikuse sipupykstepesemisega. Kraanikausis ja pl2tud peseme puhtaks dussi all. Nyyd oleks pilti tarvis. Olemas. Pea sees. Hommikused toimetused tehtud on aeg jalgpalli vaatama hakata. Koos Manchesterist p2rit vietnamlasega ja Iisraelist p2rit iisraellasega. Liverpool v6idab 2 ja null ja me patsutame inglasele v6idur66msalt ja hoogsalt 6lale - kyll on kahju, kahju lausa, oi-oi-oi-oi kui kahju, mis seal ikka - j2rgmine kord l2heb paremini.

Kohvi joodud, l2hme randa. Et oma mitte-roostes oskusi rannav6rkpallis ja jalgpallis proovida. Rannajoon on vist pikem kui meremiile ja pyhap2eva puhul rahvast paksult t2is. Inimesed istumas Aguila-kollaste rannavarjude all samakollasest Aguila-pudelist 6lut ryypamas. Kellel ongi oma kartongpappplaat kaasas ja see lauaks yles loodud, siis see on pudelilasu all lookas, aga keegi ei paista pahandavat, sest k6ike orgeniseeriv pereisa on pehmel kuumal rannaliival unenatukesega pihta saanud. Meie pilgud peatuvad bikiinidel ja nende all ja yles-alla hyppavatel rinnapaaridel, mis mooda rannaliiva jooksevad, seljatagust vaadet j2lgides liiguvad k6igi silmad kui yhes rytmis parem-vasak-parem-vasak.

Leiame platsid pallide m2ngimiseks. Carlos ytleb, et see on pohmaka parim relv. Algul ei usu, aga peale tunde kosun ja siis usun. V6i oli see kaks purki 6lut? V6i pigem prinkis tagumiku ja esisega kolumblanna, kes vastasplatsil palli taga ajab - higistab ja liivaga m22rdub ja selle ka kenasti oma kehalt maha raputab.

Tagasi vanalinna, mis asub rannast oma tundide pikkuse jalgsitee kaugusel, tuleb mul hirmus sitah2da peale. No kohe jube, et kohe tuleb pyksi. Hakkame Carlosega analyysima, mida me eelnevatel p2evadel s6ime ja mis seda p6hjustab. Ta naerab mu yle, et see pole toidust. Ma olevat maininud, et ka Kolumbias v6ib vabalt kraanivett juua ja probleeme ei ole. Ja siis seda ka teinud. Eile. Jah, oli kyll sedasi. Ja juba siis ta naeris, et t2nane peo6htu j22b mul kyll lyhikeseks. Aga ei, hakkas hoopis j2rgmise p2eva pealel6unal. Faktid on kyll veenvad, aga ma ei taha seda uskuda. Hoian sitta kinni ja l2hme kiirel sammul tankla suunas, mis asub l2hedal, aga mis tuleb veel l2hemale liiga aeglaselt. Peeretan. 6nneks ei juhtu midagi. Carlos ainult naerab k6rval. Muidugi tahaks talle virutada ja s6imata, aga pyksid t2is ei oleks v2ga mugav ilusatel v2rvilistel vanalinnat2navatel ringi k2ia. Muidugi ookean on vaid paarikymne meetri kaugusel ja pole varem seda stiili kasutanud - et ookeanivette. Kord s6jav2es lasin kolmandalt korruselt maja ette pisut vedelat, aga siis oli ookean veelgi kaugemal. Kilomeetreid. Ja kymneid isegi. L6puks on Esso. Oma arusaamistele ja veendumustele kindlaks j22des v6tan sita l6ppedes kraanist vett ja joon selle Carlose n2hes 2ra. Ja kuni t2naseni ei ole mul enam probleeme olnud. M.O.T.T.

Seened - pilvik, puravik, k2rbseseen, sinikas ja mustikas
..6htul on pidu bussis avatud baariga. Alguses ei ole baari, aga baar tuleb ja siis ei ole sellel enam l6ppu. La chiva - nii kutsutakse seda bussi, kus k2ega yle 22re inimesi peale kutsutakse ja WCsse aidatakse. WC asub peatuste l2hedal asuvates poodides v6i paleedes v6i kindlustes, mis piraatide kaitseks ehitatud.

Myyri peal on noormees laiskloomabeebiga syles. Kui v6tad looma ja teed pilti, siis maksad veidi tippi loomapidajale. Myyri peal on naisterahvas inimbeebiga syles. Last sylle v6tta ei saa, kyll aga saab tippi anda, et lapsekesele ehk syya muretsetaks. Kes on 6htukangelane?

Hetkel on kell 3:33 pealel6unal, Barranquilla
..mudavulkaan on 10 meetri k6rgune, kuid selle sees asuv muda ulatub sygavuseni yle 2000 meetri. Ujume. Muda sees mudased. Pea ees ei julge hypata, sest nad v2idavad, et v6idki nii j22da - pea ees sygavusse vaatama, sest ei tea ega n2e ymber keerata. Mis siis ikka. Muda sees p2ikese k2es. Enne tulekut s6ime kylas minuteid eemal kahekymne krooni eest supi, kalaprae terve suure grillitud kalaga ja j6ime magusa mahla. K6ige selle headust ja kvantiteeti arvestades parim ja odavaim eine kuni t2naseni. Peale muda mahapesu vulkaani22rses j2rves, alustame tagasi s6itu peobussis. Mis on siis yks-teist yletavad. Yks on kirjum kui teine ja teine on valjum kui esimene. Peaasi, et bussijuhil ventilaator pea kohal on. Ventilaatori abiga oleme tagasi kodus.

Mis juhtub kui profesionaalidega narkolaua taha istuda
.."Mis sa arvad micropointist?" - "Ma ei tea, ei ole nagu minu tyyp"
Tsiteerides iisraelli ja tuginedes n2htule, siis t6epoolest - "Narkotsi on Cartagenas lihtsam hankida kui takso peale saada", ja takso on siin linnas v2hemalt iga 3 auto. Kollane masin. M6ne paneb liikuma valge asi, mis dollarit l2bistab. V6i roheline lill, mis paberit pruunistab ja ninast v2ljub, v6i suust. Mulle aitab ja l2hen magama, et lasta yhel p2eval lihtsalt kulgeda ja siis liikuda p6hja. Veel rohkem p6hja. Nii p6hja kui L6una-Ameerikas minna annab.

Volüüm kõvemaks ja kaas põhja

Reedel veereme
..kes ei oleks sitas ujunud? Kes ei oleks baaridesse sisse mittelastud? Kes ei oleks põletada saanud? Kes ei oleks tunnistanud parimat atmosfääri ja observeerimist - inimeste observeerimist (kaasa arvatud ka turistide - prohvikarjääri alustasin juba Horvaatias)? Kes ei oleks Austraalias käinud (olgu see kasvõi vaid mõneks kultuuriminutiks)? Ja kala söönud!

Olgu, alustan otsast peale. Täitsa põhjast - Lõuna-Ameerika põhjast. Peale ühte tundi ja viite minutit ja õhtusööki lennukis - lahkun õhuruumi kaudu. Üle veede ja saarte ja päevaks on reede. Meeldib see mulle või teistele kaasreisijatele või mitte, aga lennuaparaat puutub kokku maaga pimedas ja öötundidel. Aeg on sõber leida. Aeg on taksomeetrihinda jagada. Aeg on samm ja nüüd sammub ta Kolumbias. Esialgu lennujaamas ja Carlosega. Ja portugaallane teab ka hostelit - kus on hea ja odav ja kaugus kõigest olulisest väike - paaride kvartalite kaugusel.

Esimese õhtu teresaun
..salsabaar Havana ja läikiva larfiga härra ja väljatehtud õlud. Kuni õhtust saab öö ja ööst saab hommik ja laiutame oma kehadega mööda Cartagena tänavaid. Et pildistada. Et kuulata muusikat, mis siin kunagi ei vaiki. Et vaadata värve, fassaadidel, ja graffiteid tagahoovides. Et saada silmatehtud prostituudidelt. Et valmistuda pulmadeks. Et juua jääkülma lemonaadi. Et võtta vastu päikese ülikülluslik soojus (palavus>kuumus>kõrbus). Kohalolekutunnistus:

Peeeeeeeeeeeretavad ka eeslid

Hommikul kell 4 nii kui nii keegi kergelt ei käi
...mõtlen, et peaks ärkama kell 4 hommikul. Sel ajal läheb juba vaikselt valgeks, ja bussid pidavat oma marsruute alustama. Oma äratuskella sain Costa Ricas Mardi abiga l6ppude l6pu lõpuks, pärast poolt aastat, täis laetud. Ja nüüd usinalt seda kasutan ja äratust edasi lükkan. 10 minutit. Ja siis veel 10 ja veel ja 10 veel. Kuni kell on 5 varahommikul. Teen ennast voodist välja ja akna alla. Õues on kottpime. Ja ületee bussipeatuses on vähemalt 23 inimest oma järjekorda ootamas. Kontrollin kellaaega, kuigi ka pimedus väidab selle õige olevat. Ikkagi ei suuda mõista miks kell 5 nii pime on. Costa Ricas - pidime kell neli ja kolmkymmend seitse tipu otsas olema, et päikesetõusu näha ja just sel ajal kõik algas. Valgus hakkab võitma ja see teine taandub. Mis siis ikka - riidesse ja pesusse; enne pesusse ja siis riidesse - ning õue. Tundub, et kogu külarahvas sätib ennast kell 5 hommikul tööle ja nii ehk igal hommikul. Gringodele leiba teenima. Või olid need eurooplased? Igal juhul kahejalgsed.

Ma olen nüüd bussis ja teatanud oma sihtkoha ning seal mind ka maha pannakse. Käemärgiga õige suund kätte. Boquete, mis asub üle ja vahelt läbi mägede, on mu raja lõpuks. Kui mõne sammu pärast valgeks minema hakkab, tuleb mul ka meelde, miks see varem ei juhtunud. Üpris loogiline järeldus. Ja tuleb välja, et ka aju hakkab tööle sünkroonis päikesega. Hommikupäikesega. Vastu tulevad erkkollaste, -roheliste, -roosade, -punaste, -siniste kleitidega külanaised. Must ka, aga must vist erk ei saa olla. Valdaval enamusel pisike laps rätiga ümber kaela ja rinnal rippumas. Mingi pudulojus sabas lonkimas või kandam käe otsas. Või kõik koos. Hat-trick. Härrasmehed põrutavad mööda kõik koos autokastis varahommikusi ja uniseid hüüatusi kuulda lastes. Ja kastid on tõesti täis. Nähtavasti sellepärst käib naispere jalgsi. Ja võibolla on meestel ka kiire. Kiirem kui kellelgi teisel. Või on nad nõrgemad? Või just tugevamad ja sellepärast on nad põllul kasulikumad kui tee ääres lonkides?

Kelle viie tee
...peale soppa ja muda ja liga olen kohal. Haisen? Võimalik. Väsinud? Kah, pole välistatud. Hakkan arvama järgmist hostelit kui ühe silt juba pargiservas helendab. Sisse ei peagi astuma kui olen juba oma toas ja pesus. Küll jutukas omanik hiljem oma jutuvajadused rahuldada jõuab. Ja täna on reede. Pesen pesu ja panen puhta selga. Boquete on m2gede vahel ja m2gede vahel on ka gringod. Aga koht on ilus. Ja hosteliomanik on oma kokaiiniga 6htu saabudes veel jutukam. Ja valge jahupakk on koogilaual. Aga mulle aitab ka ilma selleta ja paari p2eva p2rast on tarvis vulkaani otsa t6usta ja sellep2rast magama. Oma tuppa. Hea, sest jahe on. Hea on, sest j2lle reisin.

T2na on ka hommik. V6i on see keskp2ev - kui 2rkan. Ja iisraellasega saab ymberlinnatuur alustatud. Olen veidi h2bis. Inimene sellelt Jumala poolt Kristuse synnitatud maalt teab minu ema poolt minu synnitanud maast rohkem kui mina ise. Eesti iseseisvus aastal 1991 BC. AC t2histab alalisvoolu?

Mitte, et t2na on see p2ev, millal ma ronida kavatsesin. T2na on p2ev p2rast seda. Ja hommikul alustan. Bussiga kruusateele ja sealt edasi omadel jalgadel. Neid on mul kaks. Yks hiina laps (hiljem sai temast s6dur) syndis ilma parema jalata ja kogu elu oli tal yks jalg, v2lja arvatud see teine - puujalg, mille ta hiljem vahetas metall ja amortidega oma vastu. V2ravavahti pargi sissep22sus valvet pidamas 6petan raha kysima siis kui ma alla tulen. Mine tea, ehk ei tulegi ja siis oleks praegu maksmine raharaiskamine. Ja raha mulle rasiata meeldib. Raha on paha. Ja raha ma ei taha. Aga seda on vaja. Niisiis - kuus tundi ja kuus tundi pidevat sadu. Matkamine kile all ja higistamine kile all. Kui kohale j6uan ja vihmakuue pealt v6tan, m6istan, et vihma k2es oleksin kuivemaks j22nud. Keha, peale vee, vajab ka 6hku, ja kui 6hku ei ole, tekitab ta vett, naha l2hedale. Niisiis, t2na tippu ei l2he, sajab, ja sajuga kaugele ei n2e, aga mina tahan n2ha kahte ookeani korraga. Kui mitte korraga, siis v2hemalt yhest kohast, aga 180 kraadise nurga alt - kumbki kummastki.

Pole p2ikest, pole ookeanegi
T2nane hommik ei ole 6htust (eilsest) targem. V6i kui alguses (kell 3 2ratusega) lubabki, siis kell 4 ja tipus ei luba. Sajab. Ja algab allaminek. Tudud tee tagasi. Bussipeatusesse. Ja dollaritaksoga hostelisse.

Vette hypped asustatud saarel
Elan n2dala saarel. Bocas del Toro. Kus lapsed m2ngivad palli lennuv2ljal ja kus vesi juua ei k6lba. Kus pood on Hiina oma ja hiinlane on kohalik, p2rismaalane. Kus 6htud (ka esmasp2eva) on fiestad ja p2evad on hamburger ja jalgpall. Kus villad on turistidel ja hytid on saarlastel. Kus elan oma elu hispaanlaste keskel ja yhesse v6ib armudagi. V6i on armutud ja hommikul lahkutud erinevates suundades ja igatsetud samu suundi. Yla- ja alahuulega suudlus paremale ja vasemale p6sele. Neli korda. Parem-vasak-parem-vasak-parem-vasak-parem-vasak. Ja kaatriga mandrile tagasi.

Aususeavaldus
Peale rohkem kui poolt aastat Kesk-Ameerika mandril on tekkinud v2simus ja tydimus tollest. Ja aeg on liikuda uutele maadele ja suurematele ja parematele ja kindlamatele ja ohtlikumatele ja odavamatele ja k6rgematele ja ilusamatele ja suurtemate-tagumikegale. Panamalinn, kus oma viimase Panama peatuse teen, on minu uue reisi l2htekohaks. Viis p2eva olen hosteli. Ei kylasta kanalit (kui bussiga saabusin, pimedas, vilksamisi n2gin seda). Ei kylasta tollivaba tsooni. Ei kylasta baari v6i selle naabrit. Pesen pesu, loen raamatut, joonistan kaarti ja ootan Kolumbiat - neljap2eval saabun

Kivid ja Lambad

Firmamärgid

..Vibulaskja oli paraolümpial kuna ta peas ei olnud kõik korras. Ja üks jalg oli ka lombakas. Kätega kõik korras, muidu ei saaks ta vibu lasta. Kolmanda lasu ajal sihtis ta kogemata otse taevasse. Tabas sondi kõrval askeldavat kosmonauti. Nagu mahalastud sadas ta puu otsast alla ja lajatas vastu pehmet murukamarat. Vibumehe lähedal. Kosmonaut oli nüüd haavatud. Õlg paigast ära. Jalad veel vedasid. Maruvihasena tormas profisportlase poole. Kosmonaut oli maabudes oma skafandri klaasist näomaski katki kukkunud. Siiski, lähemale jõudes, vanast harjumusest, tegi ta käega liigutuse ja tõstis klaasi metallraami kuklasse. Vaatas olümpialase silmadesse. Kahju hakkas sellest hälvikus. Arusaamatu pilguga talle otsa vaatamas. Kosmonaut ei osanud enam midagi mõelda. Ta oli peast põrutada saanud. Vibumees sai juba sünnitusel põrutada. Nendest said suured sõbrad.

Või olid need firmalised

-Tule päikese eest ära! Põhjendamatu egoistlik päikesekasutus ja teistele selle hüvede nautimise keelamine on kirjeldamatult karjuv inimõiguste rikkumine.

-Aga ma neelasin palli alla.

-Mis palli?

-No see, millega me mängisime.

-Me ei mänginud mingit palli.

-Noh, ennist kui siin rannas juba mõnedkümned minutid olime olnud, tuli mul pissihäda peale. Jooksin künkast üles ja majja WCsse..

-Mis sa majja läksid, saad vette ka lasta?

-Nojah, aga mul oli ka nina tatine ja tahtsin paberit, et nuusata. Sellepärast läksingi künkast üles ja majja WCsse..

-Saad ju vette nuusata!?

-Mulle ei meeldiks kui tatt ja konnud vees hulbivad.

-Vool viib need minema. Allavoolu.

-Nojah, aga kui allavoolu jõe ääres samuti keegi meie moodi päeva naudib ja ennast supleb... ei tahaks, et keegi konnuga pihta saab.

-Jajah, seda küll ei tahaks, jah, õigus. Noh, läksid majja ja siis?

-Novot, oli pissihäda ja nina ka tatine. Jooksin sellest väiksest künkast siin üles. Korra libisesin, sest jalad olid veest veel märjad. Lippasin maja poole. Aias oli nagu alati Kuma mind vastu võtmas. Liputas saba ja jooksis värava juurde. Tegin talle pai ja läksin väravast sisse. Võtmed olid mul kaasas. Hoian neid alati kummipaelaga randme ümber. Aga seda sa tead niigi. Tegin ukse lahti. WC poole minnes vaatasin kirjutuslaua kohal olevat kella. Sellel olid suur ja väike seier täpselt kohakuti. Ootasin ära kuni ka sekundiosuti nende peal peatus. Siis läksin WCsse. Istusin seal. WCs. Nuuskasin nina ära ja siis tuli mul mõte. Mis oleks kui tagasi randa minnes võtaksin palli ka kaasa. Saaksime mängida. Väike võistlusmoment oleks. Ja ehk tibake naljagi saaks. Novot, ja siis lõpetasin WCs. Hakkasin palli otsima. Otsisin alguses magamistoast. Voodi alt. Seal oli vana hokikepp, mille vars peaaegu, et murdunud. Leidsin veel need kummikindad, mida su isa ükspäev siin otsimas käis. Panin need nüüd esikusse kummuti peale. Rohkem seal suurt midagi ei olnud. Vaatasin köögist. Sahvrist otsisin. Seal olid ainult söögiasjad ja riiuli peal küüslauguvõi. Võtsin köögist saiaviilu ja läksin määrisin sellele võid peale. Kui saia söömise olin lõpetanud, mõtlesin, et pall sahvris küll olla ei saa. Läksin siis ja avasin aidaukse, et äkki on pall peidus seal. Otsisin lakapeal heinast, aida taga seamölli katsusin käega läbi, sauna ees- ja tagaruumist, isegi tööriistaruumi vaatasin. Siis mõtlesin, et miks peaks pall üldse aidas olema. Ei, aidas küll pall olla ei saa. Vaatasin kuuri. Seal olid sinu vanad kummikud ja eelmise taluomaniku nurka laotud tööriistad. Isegi käru leidsin kilepoogna alla pandult. Proovisin, kas käru veel kasutada saab. Võtsin kile pealt. Tõstsin selle teise nurka ja ajasin käru ratta peale. Ilusasti sõitis. Ei hakanud koormat peale laduma. Eks teeme seda õhtul või mõni teine päev. Novot, ja siis kuuris aknalaua peal oli pall. Leidsingi üles. See sama, millega Kumaga vahel koera mängime. Või noh, meie mängime, tema ongi. Oi, kui õnnelik ma olin kui pall käes. Lausa rõõmujalul kepslesin tagasi ranna poole. Tulin sellest künkast alla ja otse pehme liiva peale. Oi, ma olin ikka topeltrõõmus, et nüüd saab sinuga palli mängida. Novot, ja siis hakkasin palli sulle viskama. Aga kogemata neelasin selle alla.

-Ahhh, kahju. Tule nüüd päikese eest ära!

Varesesalv

Põhiseadusse väike muutus ei tohiks suures plaanis suurt midagi muuta (aga on vajalik)
Alustame asjade märkimis- ja märkamisega. Siis hiljem on hea teada miks ja millal ja millega ja kuidas ja kui kaua ja kellega ja kõike nii edasi. Alustan kuupäevaga, siis valuutaga, siis asja või teenusega. Alustan heal ajal, et algus oleks ilus, eks näis, mis hiljem sellest välja tuleb, aga tegelikkus see on. Teen kuude kaupa, siis on hea arvestada. Ja alustan oma viimaste päevadega Panamast ja selle cityst. Tervitusi Sullegi siit ja juba järgmisel päeval lennukiga Kolumbiasse!

20.10.2009 - dollar on USA ametlik rahaühik. Asjade kokkulangemise sunnil, ja ka mugavuse tõttu, maksan ka Panamas nende samade dollaritega. Asi ise on sama, aga nimeks on Balboa. (Legendaarse ameerika poksija järgi, kes hiljem veetis aega Vietnamis, Afganistanis, Birmas ja kellel kõigi eelduste kohaselt on ka tütar. Viimase fakti vettpidavuses saame tõenäoliselt kinnitust juba 2012 aastal kui valmib tema järjekordne ülidokumentaalfilm Rambo V). PS. Märkus kehtib kuni järgmise riigini.
2*0.25 $ - buss Via Españalt Albrook Malli kinno ja tagasi (Panama City bussid on eriline vaatepilt ja asi, mida kogeda. Õhtu- ja ööpimeduses bussijuhi peakohal vilkuvad erinevad laternad; ülevõimendikõlaga takti löövad lärtsuvad kõlarid; liiga kiiresti mööda vuhisevad ehitised ja veel kiiremini mööda kihutavad teised bussid; signaalidekontsert; 50 km/h (mis nende busside jaoks ja linnas on ilmselgelt kiire kiirus) üksteise kõrval sõitvate bussijuhtide omavahelised dialoogid ja käelehvitused; müra; tohutu müra; juhiabi kisamine üle ülemäärase müra potentsiaalsete klientide pealemeelitamiseks; suits; ja ving; ja mööduvad getod)
4 $ - kino Inglourious Basterds (filmile mitu tärni sama arv tärnidest. Ja kui mainida kaubanduskeskuse suurust, siis kogu hoone, selle sees käies ja seda läbides, tundub suuremana kui minu kodulinn Pärnu. Bussipeatusest kinosaali usteni on oma tubli kilomeeter minna ja elektrivähestel aegadel (kui konditsioneerid ei tööta) tuleb kindlasti läbitavaks retkeks joogivesi endal kaasa võtta. Kuigi tee peale jääb mitmeid esimeste pioneeride poolt rajatud joogiasutusi, ja ka söögi, on enda vee olemasolu kindlasti odavam. Ja Panama vesi (ka kraani oma) on tuntud oma headuses. Oma õlu heas (vaieldav) kvaliteedis armastavad panamalased süüdistada samuti seda sama vett. Ja kui on plaanis kauemaks sihtpunkti ehk kinosaali jääda (näiteks vaadata mõnda paljudest näidatavatest Hollywoodi filmidest), tuleks alati soe riietus kaasa võtta).
1.25 $ - hot-dog El Rey nimelise toidupoe eest Via Españal (peale Nicaragua Granada tänavate hot-doge (mis ei olnud head, aga seni parimad), tuleb tunnistada uut #1 hot-dogi - suur, koos viineri ja hakkliha, ja salatiga, ja terav, väga teravamaitseline kui soovid ja seda lahkele müüanaisele ka teada annad).
8.50 $ - hostel Zulys Backbackers (odav, köögiga, TV, rõdu, vaatega parkimisplatsile ja pilvelõhkujatele, sakslasest lahke omanik, head ümbruskonna kaardid, ja mingi seikleja USAst, kes iga õhtu pidutseb ja ennast täis tõmbab, sest paari päeva pärast ta enam ei saa, kuna läheb hambaoperatsioonile (ja pärast seda Kolumbiasse)).
KOKKU 13.25 $

21.10 - kolmapäev on kallis päev (USA peoloom pole minu ülestõusmise ajaks veel voodisse saabunud.. a-hahh, siin ta on ja vajub asemele. Mina lähen teen endale kohvi)
8.50 $ - hostel Zulys Backbackers (sama nimi ja sama koht, maksan kohe hommikul ära, et hiljem arusaamatusi ei tekiks. Check-out on kell 11.00 ennelõunal).
1.68 $ - hommikusööd juust ja tomat (sai on olemas varajasemast).
160 $ - ooojaaaaa (160 balboad on vajalik lennupileti soetamiseks siit Cartagenasse, Kolumbia. Reede õhtuks kell 21:58).
2*0.25 - buss edasi ja tagasi samasse kinno, kus eile (erinevad bussid, aga tunne on sama).
2.25 $ - kinopilet District 9 (sama kino, teine saal, saal number 3 on suuruselt ja mahutavuselt väiksem kui eilne number 6).
1.25 $ - hot dog (mmmmmmm.. hakkab harjumuseks saama).
3.43 $ - hommikusöögiks sai, juust, tomat (eelmine sai sai otsa ja kuna hostelis on röster, siis on hea saia röstida ja juustu ja tomatit peale panna. Kohvi on tasuta olemas, ainult masinasse panna ja vesi ka).
KOKKU 177.11 $ (aga ilma piletita (lennu) oleks 17.11 $)

22.10 - neljapäev ja sai ja juust ja tomat ja palju vett ja kolm tassi kohvi
8.50 $ - sama hostel (ja valmistumine homseks lennuks - Kolumbia esialgne reisiplaan. Siin on ka üks, võimalik, et nunnuim puujalaga koer kogu Panamas).
KOKKU 8.50 $ (vaieldamatult kõige odavam päev seni, aga produktiivne)

23.10 - reede ehk lennupäev, kus lennatakse lennukiga Kolumbiasse. Laupäev tõotab olla uue valuutakursiga (kui maandumine õnnestub ja õhkutõus ka)
1.90 $ - rosolje ja kaks empanadas de pollo (kanaempanadad ehk kanalihapirukad) (lõunasöök või nii, lihtsalt, et nälg hakkas peale tulema. Üritasin küll dollarivaba päeva teha, aga kõht nõudis oma).
0.25*2 buss lennujaama
0.80 sokolaad
10 sisenemine
5000 takso
15000 hostal
5400 6lu hostelis
4000 neli varrast liha ja kartul

24.10
3*1000 mahl
1200 arepa
2000 3 kaarti
4500 suits ja limonaad
5000 myts
400 limonaad
500 telefonik6ne
15000 hostel
25000 chiva
10000 baar

25.10
10000 rand
15000 hostyaol

26.10

1200*2 buss bussijaama

2200 suits

6000 buss vulkaani

4000 l6unasook

2000 motikatakso

5000 sissep22s

2000 tip

4000 buss

4000 buss

5000 muu

27.10

15000 hostel

4000 sook

4000 sook

4000 6lu ja suits

2200 j22tee

28.10

19000 buss barranqullasse

1500 mango

9000 takso

600 telefonik6ne
1500 internet
10100 sai juust vorst sibul

29.10
1000 limonaad
internet

Kaua oodatud, kallikene

Peale aastat tagasi Eestis ja peale kuud edasi reisima

..peatub mu auto ja astun kahe jalaga sellest välja. Hotell, mille ees uhkelt Eesti lipp lehvib, nimetab ennast Adelanteks. Mis siis ikka, astun edasi, kui juba nii öeldud. Kohe parklasissekäigu ees askeldab mees, kes väga pikema ingliskeelse jututa osutub eesti meheks - Mart. Ja jälle on mul eesti keel suus. Kokku pesitseb siin Costa Rica rannakülas ligemale kümme eestlast. Ja nädalate möödudes tuleb neid veel juurdegi ja mõni läheb ka ära. Minu esialgne plaan näeb ette peatuda mõned päevad, aga kõik see aeg reisimine ja mittemidagi tegemine vajab vaheldust. Jään siia tööle, Martile abiks, juba mitmeks nädalaks. Seniks kuni töö otsa saab ja veel kauemakski.

Õhtuid sisustame siin pokkeri mängimise, rummi joomise, õlu joomise ja filmivaatamisega. Pidude ajal tantsimise ja rummi joomise ja õlu joomisega. Ja päeval käib töö. Ja õlujoomine. Käib ka surfimine, aga kuna mina sellest spordist mitte mingilgi määral huvitatud ei ole jääb see teiste teha. Rannal. Ja lainetes.

Eesti nagu Eesti ikka. Ja eestlased nagu eestlased ikka. Ja kui kolmanda nädala lõpuks töö otsa saab, olen valmis minema. Enne tarvis veel sularahaseisu parandada. Lähedal asuvas külakeses pangaautomaadinuppe vajutades ja sobilikku summat valides tabab mind ootamatu ja küllalt ka halb üllatus. Tuleb meelde kolleegide rahaväljavõtt Hiinas, kus masin kaardid pikema jututa omandas. Ja nii siin ka mul. Ja see mu viimane. Mis ma tunnen? Perse võib kõik käia. Tahtsin minna juba. Ära. Edasi. Kuhuiganes. Pea, et kuu aega siin on juba küll. Ja nagu kunagi varem märgitud, siis küll teeb küllale liiga ikka küll.

Kui liiter rummi maksaks 30 krooni
...jään siia ja nüüd tuleb mul selle eest ka maksta. Varem oli majutus ja toit töö eest, aga muidusööjatele ei andestata ja mul tuleb tunnistada, et Costa Rica on isegi Eestis kallis. Mõne päeva, et vaheldust saada ja odavamalt elada, käime külas Davidil, Panamas. David on linn. Läheme neljakesi ja elame luksushotellis, mis küsib meilt igalt ühelt 10 dollarit päev. Ja Davidi põhjal Panamast arvamust avaldada ei tohiks. Mulle ei meeldi siin väga, aga ajab asja ära. Ja samas on tegemist ka vaid ühe tavalise suuremat sorti linnaga ja too asub veel piiri lähedal. Ei saagi midagi erilist olla. Ja nii me oleme päevade pärast ka tagasi. Ja ma ootan päev ja päeva järel oma kaarti, ja kuhu kurat see mind viia saaks. Ja mägedesse ja Kariibimerele ja kanalile ja džunglisse ja Kolumbiasse.

Mingi õnneliku juhuse läbi olen endale piirilt kaasa toonud märjukese. Või kaks ja pool. Ja juhuse tahtel ma neid ka vaiksetel õhtutundidel vaarisade kombel tühjendan. Suurema ohutunnetuse puhul ka hommikutundidel. Ja päevapäikese all. Kuni sellel hommikul saabub minu lahkumispilet. Kahjuks pilet küll järgmiseks päevaks, aga siin ta on. Ja siin, päeva pärast, ei ole enam mind. Kõik on võitjad ja auhinnafond on täna 30 krooni - pudel rummi.

Teel kuhugi ja teel kuskilt
...8:30 ja bussipeatus. 9:00 ja buss peatub. Mul ei ole paremat tuju kui täna. Ja lasen silmadel vaadata mööda tuttavaid vaateid aknataha. Taskus on veel viimaseks kulutamiseks Costa Rica mündid. Ostan kaks jääkülma mahla pisikestes kilekottides. Rohkem ei julge. Tarvis veel Ciudad Neilyst buss piirile võtta ja minu 600 coloonist peab jaguma. Pakun istet uhiuue inimesega süles minu poole liikuvele ja kohta otsivale emale. Imik toidetakse rinnast. Ja ilusast. Pean vaatama kuna ka värske ema on mitmete ilude võrra ilusam kui teised kaasreisijad. Täpne ajastus ja saan otse piirile. Piiriületus võtab aega mitte rohkem kui 10 minutit. Kõik kokku. Polegi ammu nii kerge vaeva ja rabelemiseta saanud. Ja Panama...

Õhtuks saabun läbi mägise õhu ja tuulte Cerro Puntosse. Leian öömaja külaapteegist, kus vaba tuba pakkuda. Sean ennast sisse ja peale väikest õhtusööki ning toiduvarude täiendamist hiinapoest olen voodis. Ja teki all. Ja siin on tekki tarvis. Olin juba unustanud selle magamisel kasutatava ja sooja andva eseme. Ja ma magan. Ja mul ei ole palav. Üle kuu aja tundisn enne voodisse minekut varvastes külma. Õnneks ninakarvad veel valutama pole hakanud.

Homme (kuigi eile oli homme täna, aga hommikul sadas liialt palju vihma) jalutan üle vulkaaniserva kõrvalkülla, et siis veidi aega ka teiste rändajatega aega veeta.

PS. Täna on aastapäev minul, Markol, Karinil ja Liinal. Tervitusi Austraaliasse ja Mehhikosse (või on see juba Belize või Guatemala)!