Kollane p2rusmaa pisikeste vidinatega

Veneetsia
…2rkan hommikul ja aeg avastada, et k6ik mu pere on viimastel p2evadel l2inud avastama uusi paiku. Eile sai viimasena 2ra saadetud francua Sabrina. Kes kuhu l2ks, on keeruline kysimus. V6imalik, et kellegi marsruuti m2letan, v6imalik, et v6in eksida. Aeg hakata ka ise liikuma – Guanajuato nad ytlevad on v22rt kylastamist. Pakin koti, elutoast kitarr ja raamatud, kott selga, adios ja olen t2naval. Buss number 8 peatub keset ristmikku, v6tab mind peale ja s6idame bussijaama. Hetketi tundub, et jalgsi minnes saaks kiiremini, aga tee on siiski pikk, kuigi saabudes matkasin naaberlinnast Guadalupest ligi 10 km j6udmaks hostelisse. Matkamine linnas pole aga midagi mida korrata – rahvast t2is topitud kitsad t2navad, autode meeliylendavad v2ljaheited ja keskp2evane p6letav p2ike. Ka nyyd, bussis, tilguvad mu riided, v6ibolla rohkemgi kui t2navatel seigeldes. $ 4.50 ja olen kohal. Ostan pileti ja istun jahutatud bussi viimaks mind…

Turistitrollid elik pesemata jalad
…takso s6idab hosteli poole. Autos6it siin uues kohas on kogemist v22rt. Arvatavasti seni kuni ise marsruuti ei sea. Peamised s6iduteed on k6ik linna all tunnelites, v6i tunnelites l2bi m2gede. Vaid kaks peateed avanevad aeg-ajalt majade vahelt kesklinnas. Linnat2navatel veerevad autobussid, mis kohati laiemad kui kitsad t2navad ise, s6na otseses m6ttes murravad tee l2bi rahvamasside. Linn sarnaselt Zacatecasega asub orus, igast kyljest ymbritsetud m2gedega. M2gede jalamitel erkrohe,-kolla,-puna,-sini,-jne. v2rvilised majad. Ylikoolilinn ja turistimagnet. M6lemat on tunda oma esimesel 6htul sihitult mooda t2navaid patseerides. Keskv2ljak t2is turiste, ymbritsetud kallite suveniiripoodide ja uhkete restoranidega. Kitsamalgi vahek2igul m2ngimas t2navamuusikud. L2bi raskuste siin t2navate virr-varris, aga leian tee tagasi hostelisse.

Filmi vaatamine j22b pooleli kui keegi Viki teeb ettepaneku v2ike cerveza miskis cantinas v6tta. Tuuritame mooda treppe, mis kohati moodustavad terveid t2navaid nende koguulatuses, keskv2ljakul ei taha peatuda, liig kallis ehk. Mis varem oli kui moodap22smatu, siis nyyd ei taha enam ykski baarike teele j22da, aga eks see ole alati nii millegi j2rele otsides. L6puks lykkame cantina ukse lahti, astume sisse, Victoria lauale, keegi soliidne ranchero paneb muusika m2ngima. Ma r22gin teile cantinade erip2rast, ja yhest suurimast mida seni tunnistanud. Nagu Batopilases mainitud, ei oota keskmine cantinakylastaja uksest sisse astudes sealt eest leida naisterahvast. K6ik on selle j2rgi vormitud. Cantinas puudub naistetoalett, mehed k2ituvad nagu vabad loomad kunagi – vabalt v6ib p6randale sylitada, l2rmates kiruda ja vanduda, ja kohati peerul vabalt voli lasta. Nyyd Vikiga siin istudes m2rkan ta n2ol v2ikest murelaiku, ei ole vist jah k6ige sobivaim paik tytarlapsele. Aga istume edasi, r22gime maast ja ilmast, ja v6tame j2rgmise 6lugi. Tasapisi tekib vajadus WC j2rgi, silmi siia-sinna keerutades yritan selle uksele j2lile j6uda. M2rkan jukeboxi k6rval ypris purjakil noormeest midagi askeldamas samal ajal tungivalt Vikit piideldes. L2hemal vaatlusel avastan, et poiss tegeleb enda tyhjendamisega seal asuvasse pissuaari – otse baarileti k6rval. Veidi aja p2rast siseneb keegi randomlane ja alustab samaga. Nyyd t2helepanelikumalt j2lgides tundub see koht olevat kui avalik k2imla, kuhu h2das t2navakodanikud ennast tyhjendamas k2ivad. Ja Viki nurga alt on l2hima vaatluse korral v6imalik n2ha nii m6ndagi. Sama tuikuv noormees v6tab j2rjekordse tee pissuaari poole, oma toimingut tehes pilk j2lle valge tydruku poole suunatud. Asi tehtud sammub meie lauda ja kysib, kas tohib liituda. Meil pole selle vastu midagi ja pakume talle tooli. Baarman aga arvab teisiti kui mehe ende juurde kutsub, manitseval toonil talle midagi lausub ja meie lauda istumise 2ra keelab. Mis j22b vaesekesel yle kui baarileti 22res oma 6lut neelata ja aeg-ajalt Viki poole piiluda.

Piraathundikarjaline
…paar p2eva Guanajuatos - kogu linnapanoraam Pipila m2elt, miljoorikkad rastabaarid, p2ikesep6letus ja soov oma ninast pigem loobuda, kallis, kuid mitte v2he huumorivaene muumiatemuuseum, isevalmistatud kaktuselehe 6htusook ja vanad tuttavad s6brad kaugematest nign l2himatest aegadest. Yhes6naga, kogu see pada oli olemist v22rt, aga mitte enam tulemist. Yhel ilusal reede varahommikul pakin koti, j2tan magajatega hyvasti ja s6idan bussijaama, sest kuulsin Sabrina liikuvat Ciudad de Mexico suunas.

Oooo, ciudad, aaaaalllll for diez pesos
…see on siis p6hiliseim asi, mida siin t2navatel liikudes kuuled. Kaks v6imalust: kas k6ik maksab 10 pesot v6i k6ik viie peso eest. Ja kogu see kaubandusartiklite ladu paistab olevat l6pmatu – saapapaelad, vildikad, n2tsud ja kr6psud, raamatud, piraat cd-plaadid filmide ja muusikaga, saapaviks, mingid vidinad ilma kindla eesm2rgita jne. jne. Kaks pisikest poissi astuvad metroorongi uksest sisse, kallavad klaasikillud p6randale ja korda mooda hyppavad palja ylakehaga selili kildude peale. Kuni yks lamab maas, korjab teine oma diez pesos ymbritsevalt rahvalt.

Ma armastan Mexico City metrood. Ma v6in osta oma kahe pesose pileti ja terve p2eva maa all veeta. Kuidagi teistmoodi on siin see kulgemine, j2lgida inimesi, karmin2olised politseipilgud igal nurgal saatmas. Tipptundidel t2ielik ruumipuudus nii rongis sees kui ka v2ljaspool seda. Ja kuhu poole liigub rahvas, l2hen nende vooluga kaasa ka mina. J2rjekordselt maapinnale t6ustes tuletab tulikuum p2ike meelde mu ninasaaga ja tekib soov olla tagasi koos kaasmetroollastega m6ned meetrid all pool.

J2lgides 6htul hosteli katusel peav2ljakul toimuvat, tekib meil kysimus – mis toimub? Saabuvad kymmekond kastiautot t2is militaare, sama palju politseiv2rvides tootavate vilkuritega masinaid, eemal plazale viivate t2navate ees risti pargitud politseiautod. Mehed hyppavad j2rgemooda kastidest maha. Toimetavad, askeldavad ja naeravad. Aktsiooni p6hjus on aga lihtne nagu barman meile selgitab – homme p2eval on v6imalik, et president saabub linna, aga see pole kindel. Igal juhul on oosel turvaline magada teadmisega, et otse sinu akna all on paarsada s6durit truult su und valvamas. J2rgmisel p2eval patseerime ootus2revalt Zocalo ymbruses lootes n2ha presidendih2rrat, aga ei miskit. P2ev hiljem hommikul korjavad s6durid oma asjad kokku ja teevad minekut. Muljetavaldav milline operatsioon mitte millegi jaoks.

Valge salvr2ti heledaim pool
…ma v6in eksida kui ytlen, et olen Citys veetnud juba n2dala, aga ei eksi kui ytlen, et v2hemalt sama kaua peatun siin veel.

Kohtun Sabrinaga, kes mitte v2ga juhuslikult peatub samas hostelis. Leiame miski teatri, kuhu sammud seame. J2lle metroo on meie abimees hea. Suurep2rane tantsuetendus vaadatud, aeg kino kylastada. Filmivaatamine on siin m6nusalt odav. Nii kuskil 30-40 pesot. Ja minu suureks yllatuseks ei ole filmid dubleeritud. Hea yllatus igal juhul. P2ris tihti saab nyyd kino kylastada kuna hetkel k2imas rahvusvaheline filmifestival FICCO p2ris heade paladega. Ja lemmiktegevuseks saab ka erinevatesse kinomajadesse orienteerumine. Kogu festival on laiali yle linna, ja kuna linn sisaldab endas kindlasti mitte v2hem kui paarkymmend miljonit elanikku, siis meie uus hobi on seiklusrohke ja p6nev igal juhul.

Mardi Gras on teatud piirkondades Mehhikos suur karneval ja pidu. Mehhiko keskuses seda n2htavasti ei t2histata, v2hemalt mingit vihjet selles suunas n2ha ei ole. Tulin siia teadmisega, et j22n selleaastasest karnevalist ilma ja palju see ei morjenda, tee veel pikk ja kyll k6ike juhtub ja n2eb. Siiski Sabrinaga ajalehte sirvides j22b meie pilk peatuma pisikesel reklaamil – Carneval kuskil City 22relinnas. Aega alguseni veel 2 ja pool tundi, aga otsustame aegsasti minema hakata.

Ja ei rohkem ega v2hem kui kahe ja poole tunni p2rast olme kohal. Kaks metrood, kokku ca 20 peatusega, siis rong oma j2rjekordse paarikymne peatusega ja veidi jalgsi. Pikk tee igal juhul linna keskusest 22relinna. Ja olemas on t6eline mehhiko karneval. Traditsioonilised tantsud laval, mis vahelduvad miniseelikutes tydrukute seksikate kehaliigutustega, keegi kuskil laulab. Ymber v2ljaku kulgev t2nav on t2is kostyymides ja maskides karnevallasi oma tantsude nirvaanas ja nad muudkui kulgevad ring-ringi j2rel mooda t2navat. Pidu on t6esti nauditav ja keegi pidulistest ei paista ka v2sivat. Trummid, pasunad ja trompetid. L6puks oleme meie esimesed, kes v2simusele alla annavad ja sammud tagasi hotelli seavad. Aga see eest on kell ka kymme, ehk j6uame keskooks tagasi.

Multikaabel yle kreissae
…Algav p2ev on j22le lahkumiseks kui Sabrina nagu eesel oma kolme kotiga metroosse astub. Suudlus yle magus p6se ja j2rjekorde adios. Seekord ehk adiosita, loodetavasti kohtume oma hobustel kuskil l6unapool aastate p2rast.

Isabel de Catolica on peatus, kust tee edasi galeriise leian. Raamatuid t2is p6rand, mis t2histab sissep22su. Peale sadu inimesi neil sammumas on raamtud murtud lehtedega ja oma esialgse korrap2rasuseta. Tasuta vein ja 6lu, katuseterass vaadete nautimiseks, ruumid t2is syrrealismi. Kell on juba kokkulepitust kaugel ees, aga Isabeli ei ole veel n2inud. L2hen t2navale, et kohtuda. Nagu 6igesti m2letangi, tervitab ta mind oma alati ilusa naeratusega. J2rjekorde tuur mooda maja koos temaga. Punane vein t2histab taaskohtumist, oli see vist yle kuu tagasi kui paljajalu mooda Ensenada t2navaid soogipoolist otsitud sai.

Roma ja Isabeli k22bikukamber. Kodus ootab pisike koerapreili, mitte suurem kui t2iskasvanud mehe rusikas. T2htis tegelane. T6sine ja uuriva pilguga, veidi arav6itu, n2htavasti on ta elu pidev valvsilolek, et m6ni k2rbes talle peale ei istu ja teda ei lomasta.

Neil Ciudad de Mexicos on k6rghoone nimega Latinoamericana. Aastaid tagasi oli see k6rgeim hoone kogu Ladina-Ameerikas, nyydseks oma positsiooni muidugi kaotanud, citys endas on nyyd valitsev WTC, mis muu. Kui Isabel 6htul toolt naaseb sammume metroo poole, et kylastada k6rgustes korraldatavat meediayritust. Paar p2eva tagasi olnud plaan selle hiiglase katusekorrust kylastada l2ks luhta kalli hinna t6ttu. Veel enne astume l2bi galeriist naabert2naval, kus avamisel j2rjekordne n2itusv2ljapanek. Tervitus6lu joodud, v6tame veel yhe reispassiks ja liigume edasi. H2rrasmees liftipuldis viib meid 28-ndale korrusele, mis pulbitseb inimestest. Esimeseks saame kelnerilt v6ileivad ja siis baarist tervituspudelid. Yllatuseks avastan, et siin ei piirduta vaid kylaslistele pakutava 6luga, saab ka mescalit proovida. T2na saab korralikult k6hu t2is ja ka janu kustutatud. Kahju, et keelt veel vajalikul tasemel ei m6ista, et ettekannetest aru saaks. Siiski slaidid on abiks ja mingi aimduse toimuvast saan. Nii see 6htu meil t2na kulgeb, mescalipits pitsi j2rel ja keskoo k2es. Juttu j2tkub peolistel seni kuni baariletil pitsid, pudelid ootamas. L6puks saabub aeg, et edasi minna. All t2naval seistes ei suudeta otsustada t2pselt kuhu edasi. Nii j22b kokkulepe homsele, siiski reede ja m6nedele ainus vaba 6htu.

La calle de Fauna

... peeter, v6i mis ta nimi, seisab ja ootab millegi j2rgi

n2hatavasti Polyform on j2rgmine peatus, kus pea maa alt v2lja pistes leierkasti monotoonne heli meid tervitab

ja kybaraga h2rrasmees teene eest raha peakatte sisse kysib

tuleb 6ppida v2ltima

tuleb 6ppida trygima

tuleb 6ppida sooma nii, et pisarad tilguvad

kas ma n2en hetkel tuhandet v6i miljoneid elanikke, aga linn ulatub katusekorruselt vaadates n2gematutesse kaugustesse igas suunas...

Kellestki saab ykskord keegi teine ehk vedrupadrunid

V2gikaikavedu

...Creeli viimane 6htu ja hommik ei yllata millegi uuega. Seega otsustame hommikul edasi liikuma hakata. Sam l2heb oma teed p6hja poole ja meie suundume l6unasse. Kuigi Sami buss pidi v2ljuma 15 minutit enne meie oma, j22b ta bussipeatusesse meie lahkudes j2rele lehvitama (hiljem saame maili teel teada, et buss j2igi tulemata ja ta oli sunnitud uue pileti ostma. Mis siis muud kui Mehhiko ja ega tal vist suurt midagi vaielda ka ei olnud ehk m6ned vandes6nad, mis siin viibides 2ra 6ppida 6nnestus).

Peale m6nep2evast reisimist lyhikeste peatustega, j6uame Durangosse, kus kunagi olevat syndinud mehhiklaste kangelane (paljude teiste hulgas )Pancho Villa. Kogu linn on ka vastavalt sellele teda kujutavate monumentidega ehitud. M6ned ood veedame selles m6nusalt rahulikus linnakeses - p2evadel keskv2ljakul muusikuid kuulates ja j2lgides lapsi, kes sadu siia kogunevaid tuvisid r66msameelselt kinni pyyda yritavad. Seej2rel mulle aitab, v2hemalt yhegi oo tahaks vahelduseks telkida v6i v2hemalt pisikene matk kuskil looduses.

Mehhiklasest Marco viib meid Durango l2hedal asuva kose juurde, kus j2lgides vee kohisevat laskumist hyvastij2tuks viimase 6lu joome. Peale m6nda tundi on auto l2inud ja seisan yksi laagriplatsil. Eemal paar perekonda piknikulauda kokku panemas ja lahkumiseks valmistumas. Paarsada meetrit j2rsakus all on pooleli j22nud ehitis, mis ehk kunagi hotelliks m6eldud oli. Liigun sinna poole, et vaadata koha sobilikkust telkimiseks. Sobib. Pakin asjad lahti ja loen veidi. Saabub yks kolme liikmeline mehhiklastest punt, kes mind j2rsaku servalt j2lgivad. Meenutan s6nu, mis Marco ema ytles, et Durango ymbrus on ohtlik ja yksi telkimist ei soovita, hiljuti olevat toimunud mitmeid rynnakuid-roove siinkandis. Viimasel ajal on juhtunud, et peale ameeriklaste, kes omal turvalisel maal mind pidevalt Mehhikos ootavate ohtude eest manitsesid, olen hakanud ka mehhiklaste endi suust seda suurt kuritegelikku pahupoolt kuulma. Ja yha enam. Igal juhul pakin asjad kokku ja liigun tagasi trepist yles seal passivate tegelaste poole. Viimane trepiaste ja n2en, et enam polegi kedagi mind ootamas. Kuna asi tundub veidi kahtlane otsin korraliku poosaaluse ja panen telgi pysti seal. Aeg ajalt m6ned pidulised valju muusikaga saabuvad, aga ei midagi muud.

.

Peataolek

...hommikul l2hen edasi h22letades. Kahe autoga ja olen Fresnillos. Just eelmisel ool oli minu praeguse kodu l2hedal tulistamine, kus narkodiilerid seisid vastamisi s6jav2ega. Kaheksa neist langesid "lahingus". Pereema, kes mind lahkelt v66rustab, r22gib, et linn oli m6ned aastad tagasi v2ga turvaline ja rahulik paik noorperedele elamiseks. Nyyd on ajad-asjad muutunud. Diilerid on avastanud selle paiga kui nende jaoks ohutu ja suhteliselt tulutoova kohana ja nende arv linnas yha kasvab. Seet6ttu ei julge kohaliku oositi pimedas t2navatelgi liikuda. Ainult kas enda autoga v6i taksoga, muu on v2listatud.

.

Zacatecas, kuhu t2na saabun, on yks meeldivamaid linnu Mehhiko seni. Ilus koloniaalarhitektuur, t6eline atmosf22r, linn keset ymbritsevaid m2gesid. Vaated hosteli l2hedal asuvalt m2etipult on seda ronimist v22rt ja nii leian tee sinna yles pea aegu, et igal hommikul siin veedetud ajast.

.

Hostel saab paari p2evaga nagu p2ris koduks, tead k6iki inimesi, vedeled palava p2ikese k2es katusel lugedes raamatut. 6htuti uute tulijatega ja vanade olijatega juttu ajades. Neljap2ev on margarita6htu, kui hosteli omanik valmistab suure supipoti sisse kokteili. Peaost osav6tt t2hendab 25 peesost kulu, aga selle eest on joogikogus piiramatu. Esimene potit2is l2heb yllatavalt kiiresti, vaheldudes tekiilapitsidega, ja k6ik on parajas s6iduvees. Margariitat laual j2tkub, potike mahutab yks kymmekond liitrit. L6puks on aeg paras v2lja baare degusteerima minna. Meeskond asub teele, mina ja Sabrina otsustame, et ei, nii ei saa seda asja j2tta, v2hemalt pool margariitast j2i joomata ja selle raisku laskmine on kindlasti patutegu. L2hme tagasi, pott katusele ja fiesta v6ib alata. Siin linnas elab yks huvitav tegelane, keda me naljatates gasman´ks kutsume. Tegu on 2rimehega, kes oma 2ritegevust k6igi elanike suureks "r66muks" kell 6 hommikul alustab. S6idab mooda kitsaid linnat2navaid ringi, auto katusel suured valjuh22ldid, millest m6nekymne sekundiliste vahedaga kostub vali hyye "El gas!!!", mis saadetud v2ga h2iriva muusikapalaga. Tema j2rjekordsel saabumisel avastame, et n2e, ongi hommik k2es. Ja gasmani suureks 6nneks on v6lupotike tyhjaks saanud. Vastasel juhul saaks ta ylej22nu endale kaela. Ka teised pidulised saabuvad, veidi pettunud, et pole enam millegagi janu kustutada, aga pettumus ei ole hetkel peamine ja nii v6tame k6ik jalad alla ja vooditesse 2ra.

.

Peale gasmani, on siin katse hommikul pikemalt magada, h2iritud kell 5 hommikul algavate kirikukelladega 15 minutiliste vahedega, lugematu arvu kukekiremiste ning koerahaukumistega. Kuna linnas pargid, kus koertega jalutamas k2ia v6i muud rohelised alad puuduvad, siis on siinsetel kombeks koerad hommikul katusele ringi jooksma lasta. Kui kogu see koertev2gi hommikul katustele p22seb ei aita ka pea padja alla peitmisest. Minul pole eriti midagi ja l2hen alla elutuppa, et televiisorit vaadata ja seal v6ibolla veidi magada. Pidu ei kesta kaua kuna yksteise j2rel saabuvad varased 2rkajad, kes ei saanud ehk minutikski rahu kui kogu see koerte, kirikute ja gasmanide v2gi 2ratuskella m2ngima hakkas. K6igil on v2ga ilusad n2od peas ja nalja kui palju.

.

Paljude hostelielanike suureks hobiks on k6iksugu erinevaid muuseume ja monumente kylastada. Nendest miljoneid pilte kl6psutada. Minu suureks hobiks siin on ilusa vaatega katuseterassil pikutada, vahel kylm 6lu, raamat. Aeg-ajalt leian ennast linnat2navatel ringi jalutamas. Suvalistes kohtades, veidi eemal atraktsioonidest. Nii satun koolidesse, elumajade trepikodadesse yllatunud n2gudega majaelanikud oma pilkudega mind saatmas. Yhes linnaosas leian akuedukti, mis kymnekonna meetri k6rgune ja kulgeb mooda linnat2navat paarsada meetrit. Kuna hetkel on pooleli restaureerimistood ja tellingud yleval otsustan toomeeste k2est ronimiseks luba kysida. Euroopas seda ei juhtuks, aga h2rrad on lahked ja n2itavad mulle parima tee yles. Yleval vaadet nautides on ilmne, et see on yks linna parimaid atraktsioone, istuda siin ja raamatut lugeda, isegi parem kui hosteli terass.

.

6htuti kui hostellased linnatuurilt tagasi tulevad on aeg j2lle p2evamuljeid jagada. Kysimusele kui kaua kavatsen siin peatuda, pean t6dema, et ei tea kuhu edasi minna v6i millal. Ja kuna preagune koht on meele j2rgi v2gagi, otsustan siin n2dalakese viibida enne kui otsustan kuskil suunas edasi liikuda.

Valge akna sinine vaade

Keerdtrepp paremale

...ei ole t2na mingisugust tunnet - tahtmist v6i viitsimist, et oma tee Ensenadast v2lja h22letada. V6tan kohaliku bussi ja s6idan nii kaugele kui ta viib. Kott selga ja tee 22rde n2pp pysti. Koht ei ole ka k6ige parem, aga mujale minna ei viitsi. Kui ei v6eta peale, siis l2hen tagasi.

Peale kahte tundi olengi tagasi Ensenadas ja l2hen linna ainsasse hostelisse, mida Isabel mulle tutvustas. Asjad asemele visatud l2hen linna peale jalutama. Samad kohad, kus p2evad tagasi sai lauldud tantsitud oleskletud naerdud tutvutud soodud joodud. V6tan tuttavas putkas paar tacot ja pisikese 6lu. Pole midagi teha, aga pisike kurbusenatuke on hinge all. Ja v6ibolla sellep2rast tahtsin veel yhe viimase 6htu selles linnas veeta. Natuke aega j2rele m6elda. Iga j2rgmine kord, peale koos veedetud aega, l6peb t2pselt samuti. Pole midagi parata. Selline see seiklus on.

Lubadused lubadusteks, ootamised ootamisteks, ees on tee ja ootamatused.

Tagasi hostelis leian eest rootslase, sakslase ja inglase. Peale veidikest jutuajamist selgub, et inglanna Rachel liigub samas suunas kuhu minagi - mooda Baja California poolsaart La Pazi, sealt sisemaale, et kylastada Copper kanjooni.

J2rgmisel p2eval j2tame yheskoos hosteli ja v6tame bussi edasi l6unasse...

Taandareng p6hjast

...kogu poolsaarel veedetud aeg on minu jaoks kokkuv6tvalt oeldes pettumus. K6ik sai tegelikult alguse juba San Felipest. Ameerika turistidehordid oma autovagunitega pikkades pikkades karavanides mooda Baja ainsat maanteed kulgemas. Linnad on odavalt oeldes 2ra rikutud nii hindade kui k6ige muu suhtes, mis tootab ainult turistide jaoks. Palju on tunda kriisi m6ju ameerika turistidele, kelle hulk vaatamata praegusele kogusele siin on m6nede kohalike s6nul aastaga v2henenud nii 60-70 protsenti. Mis veel siis kui nende arv ei v2heneks vaid hoopis suureneks nagu see varasematel aastatel olnud on. Hea, et seda hullust kannatama ei pea.

Sarnaselt k6ige muuga on ka bussis6it Baja Californias t6eline luksus ja ma ei m6ista kuidas kohalikud seda kannatavad. Kolme tunnine bussis6it maksab ymmarguselt 500 peesot (ymmarguselt 450 krooni). See ei ole h2sti vastuv6etav ja seega otsustame edasi h22letades liikuda. Kohati see ka 6nnestub, kuid paaril korral l2hme kergema vastupanu teed ja v6tame tilgakese bussi.

Klaasikillud s2rgi tagataskus

...esimene peatuspaik siin jumala poolt hyljatud kohas on vaikne laagrike Cataviña´s. Ilus koht, v2gagi. Mis enne pettumusena kirjeldatud sai, siis t2psustuseks mainin, et loodus ja maastikuvaadete pidev muutumine on siin t6esti ilusad. Lihtsalt ei saa seda nautida koos ennastt2is pension2ridega p6hjast, kelle naer k6ikjale kostab ja kelle eest peitu p6geneda ei 6nnestu. Ja nii juhtub see ka Cataviñas, meie telkimisplatsi k6rvale saabub RV karavan ilma liialdamata oeldes 20-ne autoga, milledest osad suuremad kui boeingi lennuk. Peatus, generaatorid yyrgama ja baari 6lle j2rele. Kohutav ja siis nad istuvad l6kke ymber, l2rmavad ja kysivad Racheli k2est :''Do you think your colonies are up for your satisfaction?'' - No mida haiget te inimesed r22gite. Aga neid see ei heiduta ja keegi suurem geenius tuleb lagedale ideega, et Kuuba peaks olema USA j2rgmine osariik. Ja kogu see geeniustekamp arvab yksmeelset Baja California nende oma olevat.

Marko otsustab alustada vaikimisstreiki, et mitte komistada ja s6imuga lagedale tulla.

Polaarmaa
...j2rgmisena peatume Guerro Negros, kus Rachel l2heb vaalasid vaatama. Vaalavaatlus on talvekuudel siin k6ige suurem turistiatraktsioon. Sajad turistid l2hevad paatidega lahele, kus enamad sajad vaalad oma pisikeste j2reltulijatega enne p6hja suundumist aega veedavad. Kuulen hiljem, et v2ljas6it oli vapustav, enormous mounts of vaalasid, gorgeous vaade, splended ookean, awesomely beautiful ja cute vaalad etc.

M6ned tunnid kuiva ja liiva ning me j6uame oaasi, mis hakkab silma otse k6rbe keskel oma rohelusega. Koht, kus peatume on San Ignacio oma uhke jesuiitide kirikuga. Armas linn, v2ga vaikne, keskv2ljakul lapsed m2ngimas ja kilkamas. No se que dia es hoy, quizas domingo, no lo se. No es importante. Telgime linnakest l2biva j6e 22res, kannatab isegi ujuma minna, kuigi kohalikud imestusega vaatavad seda valget j22karu vees m6nulemas. Oo on t2is konnakrooksumisi, satikate pinin-vininaid, lindude vettesooste ja l6puks ometi - sajad s22separved, kelle hammustustest tekkinud punnidel kuni hommikuni verd v2lja kraatsin. Geeniusr2ndaja nagu olen, ei tule ju selle peale, et k6rbes moskiitod pesitsevad. 6pime, 6pime igal sammul.

Rytm ja tyhjus muusikasaalis

...Mulege on koht, mida reisijuht kiidab oma ilusate randade ja mehhikolikkuse poolest. Otse loomulikult ei ole seal mehhikolikkusest suurt j2lge, k6ik on seatud turistidele ja kohalikud elavad keskusest veidi eemal. Niisiis ka see linn paisatab silma paljude valgete pension2ride kohalolekuga. Veedame siin paar p2eva, turnime ymberkaudsetel m2gedel, hispaaniakeeletunnid rannal ja rum. Narkootikumid on j6udnud k6ikjale, tuleb tunnistada, laual seisab kolm grammist kotikest kokat. Vaatan kuidas Billi nina seda saasta m6nuga sisse hingab. Edu sulle, me liigume linna peale. Ja nii ta sinna j22b oma elu nautima, ei tea kas valguses v6i pimeduses.

6htud selles kohas mooduvad kohalikus ¨ooklubis¨, kus esimesel korral on peale meie veel 3 austraalia noort ja teisel 6htul oleme tantsup6randakuningad ainult meie kaks. V2hemat saab korralikult keelt praktiseerida.

Mulegest edasi h22letades saame auto peale, mis osutub parimaks h22letamiskogemuseks maailmas. Istume taga kastis, meie vastu tuul, meie k6rval m2gede vahelt avanevad merevaated - sinine ja puhas. S6it kestab pool tunnikest kui j6uame Ensenada v66rustaja poolt soovitatud randa - La Reqrecion. Rannaks on kitsas liivariba, mis maismaa ja pisikese saarekese vahel. Ilm on imeilus ja yritan ujuma minna. K6nnin sygavama vee poole, k6nnin ja k6nnin, aga midagi ei muutu, vesi ikka p6lvist saadik ja ei paista nii pea muutuvat. See kord j22b ujumata, l2hen tagasi, ehk j6uan enne p2ikeseloojangut kaldale. 6htul l2heme paar kilomeetrit eemal asuvasse baari, et midagi soogipoolist leida. Baar on pime, kuid katsume sellegi poolest ust. Veidi aja p2rast tuleb omanik ja laseb meid sisse, valmistab hamburgeri ja serveerib 6lu. Ka siin ei ole turistidega enam h2sti, t2na oleme meie ainsad kylaslised, eile oli t2ielik tyhjus. Omanik ei raatsi enam elektritki kulutada. Valguseks kyynlad ja muusikaks puuris istuv roheline papagoi. Vaid pisike generaator nurgas tuksumas, et sylearvutil elu sees hoida.

Hommikul on saarekesest saanud t6eline saar, kuna rannariba selleni enam ei ulatu. Selle asemel ulatub merevesi peaaegu meie telgini. Hea, et minu eilne plaan autosuvilatest kaugemal telkida l2bi ei l2inud. Ikka 6pime, j2lle 6pime.

Hommikusoogiks naaber kanadalase poolt valmistatud kalaomlett ja lahke h2rra s6idutab meid ka j2rgmisesse linna. Sealt edasi edukalt La Paz-i ameeriklasest autojuhiga, kes nimetab La Pazi enda omaks. See selleks, Marko yritab viisakuse piires streiki j2tkata ja v2hemalt aitab h2rra meil s22sta sadu peesosid. La Paz on nagu k6ik eelnevgi, ei midagi muljetavaldavat. Kuigi Sveitslane, kellega tutvume, on sellesse kohta armunud ja plaanib enne lahkumist siin veeta v2hemalt paar n2dalat. V6imalik, et minu ignorantsuse taga on midagi muud, m6tlen 6htul kohalike seltsilistega rannal vedeledes. J2rsku sai Ensenadast liiga palju. Ja on tarvis palju rohkem, et j2lle seda nautida. Aga ei, see ei ole see, tegu on ilmselgelt tydimusega turismikeskustest. Olgu, aitab, reisime edasi! Maismaale t6elist Mehhikot otsima!

Nomaadielu algus

...praamiga yle Cortesi mere s6ites tutvume inglasega, kel ees sama tee mis meilgi. Kuna j2rgnevates linnades meil oomaja puudub, otsustame kampa lyya - hotellides peatumine odavam.

Los Mochis´st algab rongis6it, mis kannatab v2gagi v6rdlust TransSiberian´ga. Enne meie sihtkohta Creeli j6udmist pean vaguniuksest v2ljavaadates t6dema, et see on ilusaim rongis6it maailmas. J2rskudel m2en6lvadel l2bi tunnelite, yle k6rgete sildade ja mooda pisikestest kyladest, mis asuvad ei kuskil, lapsed rongile j2rgi jooksmas ja t2dikesed peatustes pirukaid myymas - oleme Creelis.

Creel on tavaline Coca-Cola linnake, nagu enamus siin n2htu. Hommikul h22letame tee linnast v2lja (j2lle autokastis) pisikese j2rve 22rde. Mehhiklane, kes paadilaenutusega tegeleb v2idab siin ohtralt kalu olema. Tamiil ja konks on meil olemas, soodaks maisikonserv ja saame ka ridva. Mooda j2rve aerutades aga, ainus asi, mida ei ole, on kala. Ilm ja j2rv on ilusas ja nii ei tunne v2ga pettumust, magus mais maitseb endale h2sti, ei suuda 2ra imestada miks kalad seda hinnata ei suuda. Paari tunni p2rast tagastame paadi. Meie ytluse peale, et ei saanud yhtegi kala, vastab sama h2rra syydimatult, et siin ei olegi kala. Saad sa siis aru, kas on tegemist meie ideaalse keeleoskusega v6i mehhiklaste 2ristrateegiaga.

J2rve 22rde saabuvad rancherod oma hobustel.

6htul kuulame pisikeses baaris kauni tumedanahalise lauljanna latiinorytme. Kui tema puhkab, asub meie inglasest s6ber Sam pulti ja alustab riimimist. Ta laulab t6esti h2sti, puhas improvisatsioon, vaimukas, et k6ik naeravad ta s6nade peale. Peale erinevaid muusikaelamusi istume lauljannaga laua ymber, tuleb v2lja, et ta on p2rit Hondurasest ja tuli siia oma lauluoskust proovile panema. T6sine t2di oma olekult. Jutud oeldud, tagasi hotelli ja magama.

Gelloks y Koka-Coola

...t2na hommikul algab reis kylla, kuhu viiv ainus juurdep22s on 75 kilomeetrit maanteest eemale mooda kruusateed. Otsustame h22letada, kuna eelmise 6htu pidu j2tab meid liiga kauaks vooditesse (tegelikult voodisse, kuna kauplesime odava toa, ja odav t2hendab yhte voodit kolme peale), et varahommikusele bussile j6uda. Mehhikos h22letamine on t6eline meelelahutus ja t6eline risk. Autokastis, kuhu hyppame, on ees juba kaks mehhiko vanah2rrat, kes otse loomulikult on purupurjus. Esimene peatus ei ole kaugemal kui j2rgmine pood m6ne sekundi p2rast. Kogu meeskond hyppab autost v2lja ja poodi, meie istume ja m6tleme, kas selle auto v6tmine on k6ige parem idee. Mehed tagasi, 6llevarud t2iendatud ja isegi 10 liitrine viskipudelike soetatud. Mootor toole ja ajama. Minuteid 5 ja metsapeatus koos tyhja taara laadimisega puude alla. J2rgmised 5 minutit ja sama asi. Need mehed tagasi ei hoia ja kell on alles 11 hommikul. Kogu see 20-ne kilomeetripikkune s6it kestab tund aega. Ja maksab meie 20 peesot, kuna mehed on nyyd juba piisavalt agressiivsed, et raha kysida ja see ka saada. Peaasi, et nendest lahti saab. M6ned kilomeetrid edasi bussiga ristmikuni, kust algab 75 km tolmu.

Autosid ei paista siin liikuvat ja nii otsustame k6ndima hakata. Rachel oma haige jalaga (ma ei tea, mis tal juhtus ja ta isegi ei paista teadvat. Samil on mingi aimus, aga peale pikka arutelu 6htuste tegemiste yle, peale fakti, et jalg haige on, me muud kindlat ei tuvasta) meist pidevalt pikalt maha j22des suudab mind nii v2lja vihastada, et teen ettepaneku kogu see jama j2tta ja tagasi minna. Me ei saa nii j2tkata, ei j6ua me kuhugi ja kui autogi tuleb, siis Rachel ei suudaks sinna sisse ronida. Ja auto tuleb ja peatub ja nad l2hevad otsejoones kogu tee Batopilasesse. Keegi ei suuda vist vedamist uskuda ja nii ununeb ka jalavalu ning kogu kamp on autokastis.

Ma nyyd j2lle ei liialda kui ytlen, et iga 10 minuti j2rel lendab juhi aknast v2lja tyhi 6llepurk. Yritame sellele seletust leida, et miks need autojuhid siin k6ik nii hirmasti joovad. J6uame teel kohta, kus see kysimus saab kindla vastuse. Mitte ykski inimene, kes kaine m6istuse juures, ei julgeks sellel teel s6ita. Umbes yhe auto laiune v6i isegi kitsam tee, mille j2rsakust 22rest alla vaadates ulatub vaade kuni 1 km sygavusele. N2en sinka-vonka minevat teed ja kauguses olevat silda, mis mooda teed s6ites v6ib olla veel 40 kilomeetri kaugusel. N2en sygavuses olevat teel6iku, kuhu ise j6uad v6imalik, et alles paari tunni moodudes. J2rskude kurvide taga keset teed passivad kitse- ja lehmakarjad. Autojuht ei paista aga asjast midagi arvavat ja pisikestel sirgetel pyrgib spidomeeter numbriteni, mis v6rdsed maanteekiirustega. Ja j2rgmine tyhi 6llepurk. Peale 4 tunnist s6itu j2rskudel m2eservadel ja peale loendamatu hulga 6llepurkide sygavikku lennu tunnistamist j6uame sihtkohta.

Beebipyksid

...Batopilas - ca. 1000 elanikku, koht, mis elektriyhenduse sai ainult 4 aastat tagasi, alkoholi ja sigarettide myymine poodides keelatud. K6ike seda on ymbritsevas atmosf22ris tunda, elu vaikne kulgemine, mooda linnat2navaid vaikselt kulgevad lehmad ja inimesed vaheldumisi kanadega. 6htul keskv2ljakul lehm v2ikestviisi fiestat t2histades,veidi aja p2rast liitub peaolisega ka suur roosa p6rssake.

Meie istume j2rgmisel p2eval j6el kivi otsas ja yritame parandada, mis eelmine kord luhta l2ks. Hetkel on kalasaak kindel kuna kivi ymber selges vees neid ikka ujumas jagub. Soodaks mais, leib ja viiner. Aga lugu ei miskit. J2rjekordselt oleme kalade asemel sooda einestajateks meie ise. Olime ju nii kindlad, et isegi sool sai valmis ostetud ja l6kkepuud korjatud. Ei toota t2na j2lle meie professionaalsete kalastajate kala6nn.

Hiljem istume pisikeses baaris, kus tegelikult ainult yks WC - caballeros, ainult yhe pissuaariga. Rachel tunneb ennast ebamugavalt, kas siin kunagi varem m6ni naisterahvas yldse istunud on. Meeste pilke j2lgides v6ib j2reldada, et ilmselt mitte. Baarman tutvustab meile isevalmistatud afrodisiaaki, mida Rachel nyyd klaas klaasi j2relneelab. Kysin kas v6imalik tema k2est tequiilat osta, mille peale mees t2navanurga taha kaob, et paari minuti p2rast pudelga tagasi olla. 300 peesot on hinnaks. Vajame m6tlemisaega. Rachel oma joogi k6rist alla kallamisega v2ga mingit aega ei vaja. Ja mitte mingi aja p2rast on ka vee m6ju tema n2ol ja olekus tunda. ¨I feel so horny guys, let´s go back to our room!¨ J2ta see Rachel, me vajame m6tlemisaega t2htsa ostu sooritamiseks.

6lud l6petatud ja asjad otsustatud, pistan pudeli kotti ja kysin arve. Kysimuse, kui palju tekiila maksab, saan vastuse, et 20 peesot. Ei ole v6imalik, et 300-lt 20-le. Aga h2rra kinnitab seda. Maksame ja liigume koju, et ostetu j2rele proovida. Mekib h2sti, pokkerilaud valmis ja kaardid v2lja, raha lauale ja l2heb lahti. M2ng ei kesta kaua kui keegi on ukse taga ja k6lab vali koputus. Hirmunud nagu lapsed peale pahanduse sooritamist oleme. Peidame pudeli voodi taha ja avame. Ukse taga on neli automaatrelvadega varustatud s6durit.

T2pselt aru ei saa, mida nad seletavad. Me ei tea ju pudelist midagi, arvame, et isegi alkoholi omamine on siin keelatud. L6puks anname j2rgi ja vamos nendega kaasa. Baari ees ootab meid j2rgmine militaar, kes veidi inglise keelt pursib. Kogu kylarahvas moodustab meie ymber tiheda poolkaare. Yritame selgust saada, milles asi. Tuleb v2lja, et me ei maksnud tekiila eest. No vot, asi selge, loomulikult ei saanud tekiila 20 peesot maksta, see isevillitud Racheli lemmik oli selle hinnaga. Selgitame, et tegemist on arusaamatusega ja maksame pudeli eest. Paneme k6rva taha j2rjekordse 6ppetunni, mis moodus pisikese ehmatusega. Oleme rikkamad.

Naerame ja m2ngime, magame ja 2rkame kell pool 5, et buss tagasi Creele v6tta. P2ris hea on loksuda pimeduses ja mitte n2ha, mis j2rsakust all pool toimub. Magamisest ei tule muidugi v2lja midagi, sest pidevad p6rked peaga vastu bussilage hoiavad 2rkvel. Tee kogupikkus on 175 km ja marsruudi l2bimiseks kuluv aeg on t2pselt 6 tundi ja 3 minutit. Pole paha. Saaks ehk eestile terve tiiru peale teha.