..k2sitooeheteparadiisis Chichicastenango turgul leian ennast tuvastamatutel t2navanurkadel vasakule ja paremale keeramas. Mitme inimese k6rgused kaubaseinad t2is n2omaske, kaelasalle, matseetasid, nukke ja lappe ja panne ning k6ike muud, mida soovid v6i pigem ei soovi, kuna laste ja vanaprouade hordid, kes mind j2litavad, ei anna rahu. Kui olen ennast 2ra ehtinud l2hen raskest p2evast v2sinuna hotelli puhkama.
J2rgmisel p2eval ei tunne linna 2ragi, turust ei ole enam midagi j2rgi ja sellet6ttu on ka t2navaid n2ha. Ei olegi see linn tervenisti yks suur turg. On ka muidu kulgemiseks ja muul viisil liiklemiseks m6eldud teid. Nii leiame tee ja v2ikese jalutusk2igu kaugusel pisikese m2etipu otsas vaatame vananaiste ohverdusrituaali. T2nap2eval kuulub ohvriandide hulka ka Coca-Cola - kogu maailm ju armastab seda, Jumalad peavad Cocat imeks.
Teerajaja tagaajaja tagajalgadele ajaja
..kooselu ajal peatume veel Nebaj´s ja Semuc Champeys. Viimases saame moskiitode poolt soodud ja vee poolt korralikult kastetud. Semucis asuvaid koopaid sooviks kylastada, aga kuna millegi tegemiseks v6i n2gemiseks tuleb alati pilet soetada, hakkan tagaust otsima. Ja pealegi enamus ajast ei saa turist parki kylastades piletit oma seerianumbriga, mis omakorda t2hendab raha mitte v2ga sihtotstarbelist laekumist. V6ibolla olen ylekohtune ja m6ni lapsesuu saab t2idetud v6i haiguse tarvis ravimeid v6i midagi muud sarnast ja head soetatud. Aga tegelikult - keda ma ikka siin petan!? Suure t6en2osusega t2itub rahakott j2rgmise joogiorgia tarbeks. Rahvuspargi v2ravas yritan kyll piletit v2lja pressida, aga h2rrasmees magusa naeratusega ei suuda m6ista minu algatuse m6ttekust. Ja minu hetke keeleoskus ei suuda kahjuks teda seda m6istma panna. Nii siis kruvin k2ised yles, toetan nende moskiitode paljunemist ja hyppan jahedasse rohelise basseini. Hiilin olukorda ja v6imalust yle j6e olevate koobaste kylastamiseks. Sabrina oma t6bisusega v6tab veel viimased pildid ja liigub tagasi koju.
Pildidstamatus
..vaadates siin rahvuspargis ringi ja hoides kaamerat k2es, ei olegi nagu midagi pildistada. On vaid pildistada sadu samu pilte, mida tehtud sadu-sad
u kordi varem. Kui ma googeldaks Semuc Champey, siis mis oleks erinevus minu ja n2iteks selle esimesena ettejuhtuva pildi vahel. 6ige vastus: minu 6nnelik naeratus selle ilusa vaate ees. Ja siis k2in p2evi hiljem mooda random linna t2navaid ja kui v2ga v6imalik see on, et ma n2en p2evas maailma parimaid pilte, mis on ainult nyyd ja ei piilu sisse enam kunagi yhegi kaamera objektiivist. Pildistamatust p6hjustab kotilukk, mis kaamerat sekundiks liiga kaua kinni hoiab. Ja mis mulle reisimise juures meeldib, et selliseid pilte n2ed sa p2evast p2eva ning v6ib halvaks harjumuseks saada juba eos nende tabamisest loobuda. Sest me elame hetkes. Moodub Pepsiauto, mille kastis pumppyssiga mundrimees syvendunud ilmes istub, pilgutan ja salvestan n2htu.Maha ei laste, aga kuule ka ei s22sta
..peale veidi ja enam aja moodumist turnin yle veejoa teisele poole kallast. Painutan n2pud soojaks ja v6tan ette sileseinaronimise, et p22seda horisontaansele maapinnale. Peale valatud higi ja jalav2rinast yle saades hakkan puude varjus koopa poole liikuma. Aga kaugele ei 6nnestu minna kui yllatus, yllatus j2rjekordselt 10 quetzali minult kysitakse. H2rrasmees lajatab ja sajatab seal minu suunas, et kuidas ma varas olen ja maksmata j2ttes poiltseisse saadetud saan. T6mban taskud tagurpidi ja v2ljendan oma pahameelt tema k2itumise yle - mina ju k6igest jalutasin ja nyyd juhuslikult olen valesse kohta j6udnud. Igal juhul ootab ta mind tagasi 10 minuti p2rast rahaga. Mina, aga loomulikult ei m6ista j2rjekordse summa otstarbelisse kasutusse ja j2tan ta sinna, soovib ta siis v6i mitte selle 15 krooni p2rast politseid kutsuda. Ja nagu arvata, ainus, mis pimeduse saabudes saabub, on l6pmatu moskiitoparv.
Kerakala unen2gu
..t2na on kyll juba kolmandat, aga seekord viimast korda aeg head aega j2tta. Sabrina l2heb p6hja ja mina tagasi l6unasse. S6idame koos Sabrinaga Lanquini. J2tan temaga hyvasti, astun bussist maha, et kysida kust minu buss v2ljub. See sama buss. Istun bussi tagasi, tervitan Sabrinat ja s6idame edasi. J2rgmine peatus ja veendunumalt kui varem ytleme kunagise n2gemiseni. Tuleb v2lja, et p6hja minemiseks, peab Sabrina siiski kuni Cobanini l6unasse s6itma. Selle teadmisega tuleb ja istub ta mu k6rvale tagasi - ¡hola, otra vez! Cobanis aga l6petame selle enda lollitamise ja rumalana n2iva m6nitamise. Mina astun bussist maha ja otsustan linna j22da. Lehvitades astun mooda t2navat, mis oma yhesuunalisusega kuidagi maha j2etud bussi liiklema lasta ei saa.
Loomulikult - olen ju naiivne turist - lasen ennast t2navalt yles korjata ja l2hedal asuvasse hostelisse juhatada. Esimese asjana kogu oma vara kuivama ja kuna linnadest eemal olles rahapisuke otsa on l6penud l2hen seda otsima. Vist on neljap2ev, seega kulub ka kala marjaks 2ra. Brasiillane kypsetab. Ja ameeriklane ostab rummi. Ja kanadalase seatud eesm2rk reisimisele on magada v6imalikult paljude erinevate riikide naistega. Ja kui naise vanemad on p2rit Peruust, aga nyyd Rootsi kodakondsusega, siis on kaks riiki yhe hoobiga. Ja veel kui ema ja ise m6lemad erinevatest riikidest - nii saab p2ris kiiresti eesm2rk t2idetud.
Tempo, tempo, sest aega meil ju on
..kuhu sa ka ei p6gene, ikka leiad tuttavad n2od eest. V6i leiavad nemad. Igal juhul on taaskohtumine v22rt t2histamist. Astun Antigua Posada Ruizi hotellitoa number 6 uksest sisse ja tervitan yle pika aja inimesi ka eesti keeles ja mis teeb asja veel eriti meeldivaks - nad ka m6istavad seda suhtlusvahendit. Mis on eestlaste rahvusjook ja mida selle peale toimetatakse!? M6du me ei joo ega vaata televiisorit. Selle eest on taustaks 6lu ja l2hiplaanis muljed, mis kuude jooksul omandatud. Lisame prantslase lahjaks j22nud kokteili veel rummi, veel enne Antigua t2navatevallutusprotsessi tuleb Cobani ameeriklane oma paksu n2gu n2itama ning siis juba 6htumelusse.
Hea on ikka oma rahvuskaaslasi kohata ja nendega aega veeta. Meil oli neiuga Prantsusmaalt - prantslane - yhel kummalisel 6htul, enne kui viimane p2evaosa kummaliseks muutus, tuline vaidlus v6imalikkusest oma rahvuskeele oskus m6nekuise 2raolekuga osaliselt minetada. Loomulikult ei ole see v6imalik, isegi peale aastaid, sest ma ju loen ja kirjutan pidevalt omas keeles. Siiski oli hetketi naljakas harjumusest ingilise- v6i hispaaniakeelsetest v2ljenditest ja lausealustusyritustest koheselt lahti saada. Ja nalja peabki saama. Yhel hommikul, seljakotid selgas, astuvad Liina ja Marko uksest v2lja minu poolt juba k2idud San Pedrot vaatlema.
Kastame keele sisse ja kuulame hoolega
..aga kuhu siis, otseloomulikult turule. Ikka pool kilo ja 2 quetzali on liiast. J2rgmine vanadaamike on juba sente odavam. Hommikuv6imlemine ja 6htune tegevus enne einestusaegu on turul sirvimine, mille tulemusena ameerika-prantsuse-ja-eesti kook valmib Guatemala moodi. Ja mood on mitte enam kui 30 krooni p2evas k6igi kolme eine peale. Ja mood on mitte einestada kasinalt vaid pigem tervislikult ja v2ga toitvalt. Moodi kuulub ka 6htune kaardim2ng ja Cuba Libre palavik. Olgem ausad, palavik on nakkav, 2 liitrit Bacardi rummi kogumaksumusega 120 krooni. Yhel ilusal pealel6unal peseb Marko tuhatoosi, asetab selle seljatoega toolile (t2htis on just asja juures seljatugi), v6tab prantslase songloorimispallid ja alsustab uue populaarse Posada Ruizi ametliku pallim2ngu v2ljatootamist. Siin ei saa tagasihoidlik olla, kuna koos ameerika koostooga kasvab spordialast k6igi hotellielanike poolt ametlikult tunnustatud rahvussport koos k6igi oma rekordite ja meistritega.
Laual male ja k6rval toimumas chairbasket kvalifikatsioon. Veidi aja p2rast maitsev 6htusook. Homme tuleb pass ja prantslasel saab yks aasta eemal viibitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar