laupäev, märts 14, 2009

Tehases tehtud n2rtsinud lilled

Vilkuv punane
...selleks, et j6uda linnakesse nimega San Pedro, tuleb meil kasutada kolme erineva bussijuhi teenuseid. Peale poolt tundi astun v2lja esimesest bussist, pyyan oma koti katuselt kui keegi kysib kuhu ma l2hen. Ytlen, et San Pedrosse ja veel enne oma lyhilause l6petamist olen kotist ilma ja h2rra jookseb sellega yhe eemal seisva bussi poole. Vaatan, et ka teiste pagasitega tehakse kotijooksu. Mis ikka, jookseme kandjatele j2rgi, kui bussini j6uame on kotid juba ilusasti katusele seatud ja meil ei j22 muud yle kui bussis istet v6tta (kui ainult istmeid j2tkuks). Peatuste vahel ja ajal trygime ja vabandame varvastele astumise p2rast, Peter on poole s6iduajas uksest v2ljas rippumas. V2hemalt ei ole tal palav ja saab veidi jahutatud.

San Pedrole l2henedes avaneb inimmasside peade ja 6lgade vahelt kaunis vaade Atitlani j2rvele, mis hetkel veel meist sygaval orus. Juba paari tunni p2rast oleme kohal. Armas linnake. Jalutame mingisuguse hosteli poole, mida "bussijaamas" meid tervitama tulnud kohalik h2rrasmees soovitab. Tema venna oma ikkagi. Ja odav - 30 quetzali. J6uame kohale ja tuleb v2lja, et hind on hoopis 20 raha. Saatjah2rra on nii yllatunud soodsa pakkumise yle ja selgitab meile, et nyyd on ta kyll jootraha v22rt - n2e, tema ytles 30 ja tegelikult on 10 quetzali odavam. Muidugi, muidugi onuke. Aga j2rjekindel ta on ja nii kysib ta yha uuesti meie k6igi k2est, kui ring t2is, alustab j2rgmisega. L6puks ajame taskud pahupidi ja otsime v2lja myndid, mis kogunenud.

Tekib idee anda vanamehele mehhiko mynte, mis mul kasutamata j2id ja ega nendega siin midagi teha ka pole. L2hen tuppa, et rahakott v6tta. Tuba on t2itsa olemas, leian uksegi yles ja astun sisse, aga mida pole on rahakott selles samas toas, kus ta olema peaks. K6ik mu asjad lendavad ykshaaval voodile, 2kki on rahatasku kuskil asjade vahel. Pean ju kiirustama, vanah2rra ka sydamlikult ootab, lubasin ju talle, tuleb kohustust t2ita.

K6ik mis taat peale pikka ootamist saab on pettunud-kurja-karjuva-s6imava sajatuse, mille peale ta nukralt minema astub. Pole kyll tema syy, aga ega peagi olema, mis passib siis siin - raha, raha, anna mulle raha. Teiste jaoks hea iroonia (ja minu ka) - olin ju mina see, kes kanabussi mugavusi ja selle meelelahutslikku osa hoogsasti reklaamis.

Dokumentideta v66ral mandril
...San Pedro, nagu juba mainisin, on sympaatne koht. Otse j2rve 22res. Linna keskuses ylesm2ge asub turg, kus kohalikud oma produkte myyvad ja seda enam v2hem kohalikele. Rohkem j2rve poolt leiab m6nuse turistirajooni t2is kirjusid tegelasi. Tundub, et siia linna rohkem hipilikumad liikmed saabuvad. Nauditav atmosf22r igatahes. Yllataval kombel ei ole koht kallis (loomulikult kui veidi valida, aga see pole ka raske).

Juba teist p2eva k2ib majaperenaine meile peale, et me ikka kajakiga s6itma l2heksime - ilusad vaated, kuskil tunni kaugusel asuv marvellosa playa, imeodav ja nauditav tegevus. Otsustame l6puks selle kasuks. Pisike 6 aastane tydruk meie ees sibamas, et teed n2idata. T2navate 22rtes 6htusest pummelusest v2sinud guatemalakad kivisillutistel pead v2lja magamas. Koer ajab ennast kajaki alt v2lja, haugatab pahuralt me peale, et p2iksevarju talt v6tame ja kui oma tee yle vee aerutame j22b meile pettunult j2rgi vaatama.

Ahvikannid
...Alustame 6htut hosteli koogis vaaritades ja uute Rootsist tulijatega tutvumisega. Samal ajal tegelen keele6ppega. Juba on pime. Varsti on aeg kuskisse kohta edasi liikuda. Naabermaja aeda hiilib v2ike guatemalap6ngerjas, kes meid uudishimulikult l2bi v6re vaatab. Teeme temaga v2he juttu, aga pikka juttu poiss ei m6ista, meie kysimuste peale n2rib ta vaid puu, mille otsas ta istub, lehti. Kyll on isuga tegelane, k6ht t2is ka ei saa. Anname talle magustoiduks yhe banaani.

Pane raadio valjemaks, see on see lugu, mida ma veel kunagi kuulnud pole
...Siis t2na on see p2ev kui juhtub, et mu viimane myndikopikas kukrup6hjast hommikusoogi eest maksmisele kulub. Maitsev oli, ei saa kurta. "¿Algo mas?". "No, gracias, no tengo nada".

Vedelen oma raamatu taga uue s6navara ja grammatikareeglite omandamisega. Mis plaanid 6htuks k6igil on? Loomulikult v2ike 6lu ja kuskile baari. Hakkame siis 6luga tegelema. Sabrinale saab lubatud, et kui aeg tuleb, kyll siis k6ige eest tagasi maksan. Kyll see aeg tuleb, chica! Keerutame mooda kitsaid, t2navamuusikute saatel tantsides, baarist baari kuni asi hakkab selguma suunas, et on aeg koju minna. Koduteele j22b ette v2ike tyhi baarike, mille eest l6kketuli hakkama pandud. Ei saa oelda, et kylm on, aga ega siis oosel v2ga soe ka ei ole. Ja tegelikult yks 6lu kuluks veel 2ra kyll. Asetame ennast l6kke 22rde istuma ja maailma asju arutama. Ilusa koha leidsime veel enne tuppa minekut, reggae-muusika, 15-ne liikmeline perekond baarileti ymber arvutist filmi vaatamas. Hotellituba j22b aga yksi hommikut ootama, kuna Mati oma liivakotiga teeb meie k6igiga puhta too. T6useme hommikul kui p2ike kellegi pea valutama paneb ja moodujad tervitushyydeid meie poole saadavad. Leiame ennast tekkide alt. Baarman ei tee teist n2gugi kui nii muuseas arve maksame, kas tekkide eest on ka rent - "no, gratis" ja teele asume. Huvitav kas ta ootas meie j2rgi kogu oo v6i tegeles ka ise enda v2ljapuhkamisega.

Teeme nii, et p2rast ei oleks enam midagi
...kui vahva siin ka ei ole, ja olgu see v6i k6ige parima vaatega hotellituba yltse, asume me esmasp2eva hommikul teele Xela´sse. Sama kanabuss, ainsa vahega, et nyyd ei ole mul enam millelgi silma peal hoida. V6in vabalt oma kupatuse bussikatusele saata. Ilma muretsemata. Ei oleks arvanud, et kunagi Xelasse tagasi satun. Esimene oo Guatemalas sai siin veedetud. Siis tundus see linn kuidagi kahtlane, eemalet6rjuv, tyhi, v6i m6ned yksikud ekslevad r2pakollid rusikas k2tega. T2na on elu kui teisest dimensioonist. P2ike paistab, inimesed lahked ja abivalmis teed juhatama, linna keskpark t2is rohelust ja ymbritsetud silmapaistvate hoonetega mingis stiilis. Naeratus n2ol leiame hotelli. Varem oli see vist loomalaut. V2hemalt Sabrina leiab selles paigas 2ra tundvat prantsuse hobuselauda arhitektuuri. Sooja vett 20 quetzali eest loomulikult ei saa ja ega peagi. Oleme siin vaid yhe ja homme liigume.

6htul vaatame kuidas perekond hoovis l6kketulel hiigelsuure supipajaga oarooga keedab. Jahutuseks lisatakse kylma vett WC ees seisvast n6ust. Tunnen ennast veidi pahasti, sest olin ju mina see, kes seal dussi kylmaveekartuses jalgu pesi.

Flashback
...(Antiguas ja San Pedros veedetud ajal uurisime j2rjepidevalt matkamisv6imaluste kohta ja justament omap2i matkamise - p6hjustatuna turismibyroode kallitest hindadest. Aga ei, ei, ei. Seda ei saa. Liiga ohtlik. Liiga palju turiste roovitud relvade 2hvardusel. Aga kui ma ei v6ta midagi kaasa? Ainult pudel vett ja pisike suupiste. Siis tapavad nad sind vihastatuna sellest, et sul midagi pole. J22b yle ainult naerda. Kas asi on t6esti nii hull v6i on see agentuuride v2ljam6eldis ja v6imendus, et turistid giide palkaksid ja tuure ostaksid. P2ris v2ljam6eldis see ehk ei ole. Meenub 6htu San Pedros kui koju minnes tee 22res pisikese auguga peas h2rrasmees punast purskkaevu m2ngis. Sellega oli tema lugu l6ppenud. Ja sellega l6ppesid ka (v2hemalt mingiks ajaks) oised matkad j2rve 22res asuvale Indian Nose´le p2ikeset6usu vaatama).

Miilikivi
...t2na, Xelas, matkatingimuste kohta uurides saame j2rjekordse piraka maksumuse. Kaks p2eva matka giidiga Tajumulcole ja maksa ca. 500 krooni. Aga me l2hme ise!? Ei, ei, liiga keeruline ja ohtlik, v6ib 2ra eksida kuna puudub m2rgistatud rada jne. jne. jne. Osta ikka tuur meie k2est. Ka vulkaani kohta k2ivad kaardid neil puuduvad. Uurime nii palju detaile agentuuridest kui v6imalik - kuhu maale viib buss, kus telgitakse, kaua matk kestab, millised ohud, loomad, linnud, vee olemasolu m2el. K2ies l2bi 5 agentuuri on teadmistepagas suur. J22b yle vaid toidumoon kokku osta ja teele asuda.

J2rjekordne v2rvikirev turbobuss, ja veel yks samalaadne toimetavad meid 3 tunniga Tajumulco kylakesse. Registreerime ennast pisikeses poekeses, yllatuseks peame paksma ka parki sisenemistasu, maksame 20 quetzali n2gu, kotid selga ja t6usma.

Maisip6llud, taamal-eemal asuvad pisikesed m2gikylad, hobusel vastu tulev ranitsaga koolipoiss (arvatavasti teel kooli), pilvemetsad - mida k6ike valvab kilomeetrite kaugusel paistev vulkaan. Tajumulco, nii teda kutsutakse, suur poiss, 4220 meetrit, ja oma suurusega on ta silmapaistev, k6rgeim tipp Kesk-Amerikas.

Esimesel p2eval tippu ei l2he. J6uame kenakesse telkimisplatsi, mis eemalt paistab kyll kui mahap6lenud maja, vaiad veel pysti seismas. Miski sada meetrit j22b veel hommikuseks p2ikeset6usuks. L6kkel kypsetatud 6htusook kui p2ike m2enuki taha vajub. Otsustame, et Sabrina magab telgis ja ma telgi ukse eest lageda taeva all. Magamiskotis vaatan taevast ja kuulan koiottide ulgumist. Magamiskott hakkab h2rma kiskuma, miskid miinuskraadid peaks olema. Ulgumine tuleb l2hemale. Aitab, 2ratan Sabrina yles ja kobin koos temaga telki sisse. See l6bu ei j22 aga kauaks kestma kuna h22led, mida Sabrina unes teeb, on hirmu2ratavamad kui koiottide nuuskimine. Mis siis ikka, kolin j2lle v2lja ja j22n rahulikult magama. Kuni hommikuni. Kell 4:45 on 2ratus. L2hme tippu. Tunnike ja olen kohal. Kirjeldada pole siin midagi, hetkel pole paremat kui siinne p2ikeset6us vaatega yle k6ige.

AAA
...Esialgse plaani t2na alla minna muudame ymber plaaniks homme alla minna. Ronin p2eval k6rvalasuva tipu otsa, kus ametlik laagriplats, kedagi pole. Otsustame laagripaika muuta. Kuhu mujale kui tippu. Kotid pakitud, teele. Muidugi saab meie telkimiskohaks k6ige k6rgem koht yldse, mis sest, et veidi tuuline. Tead, niisama idylliline. Mis siis 6htuseks tegevuseks saab. Ah, jalutaks ymber kraatri serva paar tiiru. Tunnike ja tiir tehtud, sai ka p6hjas 2ra k2idud. Mida veel, aaa, p2ike hakkab loojuma. Vaatame siis seda ka. Nii muu seas, kivil istudes ja maailma kauneimat vaadates. Pilved pooritavad ennast p2ikeseloojanguga v6idu. Kogu ulatus on nagu peo peal. Kellele ei meeldiks lennata. Ja lendamine see on, ainult ilma metallkarkassita. Hyppan siis kaljuservalt - v2heke lumine oo, laskumine paar tundi, bussis6it ja tagasi Xelas, hostelis, dussi all ja koogis soomas ja 6htul Little Miss Sunshine´i vaatamas.

-flashback-
ja yhel p2eval oli m2gedes tunda lehmade rynnakut kui nad rahulikku ilmet s2ilitades meie telklaagri ymbrust mineerisid.

ja teel yles leidsin prof-rakulka, millega oma p2evi t2psuslaskmist harjutades sisustasin. N2iteks tegemist on nii profi asjaga, et yhel p2eval kivi l2bi plekkplaadi lasin.

ja koiotid ei tulnudki l6puks.

4 kommentaari:

Juta ütles ...

Palju õnne Marko sulle sinna kaugele.
Dreams do come true..

Anonüümne ütles ...

Marko, palju 6nne!!!
/mihkel

Anonüümne ütles ...

Diana tahab juba sünnipäeva muljeid kuulda!

Peak Beggar ütles ...

Ait2h teile!

Synnip2ev j2rgneb...