Integraalarvutustehnika..kui takso oma esimesi rattapöördeid Venetsueelamaal teeb keerame aknad alla. Mina istun ees. Nemad taga. Kuigi ka ette mahuks istuma rohkem kui kaks inimest. Tagavaatepeegel tuletab mulle meelde, et asjad on tegelikkuses kaugemal kui nad seda paistavad. Taksojuht pakub mulle uusi plätusid osta. Keeldun viisakalt. Takso teeb oma parempöörde Méridasse suundumiseks. Kurvil vilksavad mööda gallonisuurused veenõud kuid täidetud mootorikütsega. Naised, mehed, lapsed auto aeglustamisel meie kõrval jooksmas. Taksojuht mõtleb ja peale sekundeid pikkust analüüsi peatub. Ostab 8 liitrit bensiini - "Siis on kindlam", sõnab.
Venetsueelas makab 50 liitrit autobensiini eesti rahasse ümber arvestatult 10 krooni. Ja jaamad, kus juhid kütusevajadust rahuldavad, ei ole iseteenindusega. Kõik korraldatakse sinu eest. Ja paagi eest ulatatakse läbi allakeeratud akna 5 bolívari. Enne kui takso bussijaama keerab, jääb sellest puudu pool tundi. Seisame ristmikul ja enam ei liigu. Juht jookseb, hoiab pead kätega, siis kasutab käsi vehkimiseks ja siis tuleb tagasihoidliku naeratusega tagasi istmele. "Võtke siit teine takso!" Maksame kokklepitust vähem ja peatame juba järgmise, mis viib meid ööbussi ootama ja selles külmetama.Autod on vähemalt 30 liitrit sajale imevad. Kunagi USAst välja saadetud. Aastakümneid tagasi. Aga 30 liitrit ei paina siin kedagi - kui kütus on odavam kui vesi.
Kõik koos on tihedam kui sentimeetriste vahedega
..et Venetsueelas jalga valgeks saada, selleks tulin. Pico Bolívari otsa ronida. Giidi kinnitusel jääb see küll veidi alla 5 kilomeetri. Ei ole murest murtud. Või motivatsioonist puudu. Koos sakslasega alustame rallit viieks päevaks:
Kuni lõpuks saan kaugele rahvuskangelasele kõrge mäe tipus õlale patsutada.
Ja peale seda alla tulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar