Valge akna sinine vaade

Keerdtrepp paremale

...ei ole t2na mingisugust tunnet - tahtmist v6i viitsimist, et oma tee Ensenadast v2lja h22letada. V6tan kohaliku bussi ja s6idan nii kaugele kui ta viib. Kott selga ja tee 22rde n2pp pysti. Koht ei ole ka k6ige parem, aga mujale minna ei viitsi. Kui ei v6eta peale, siis l2hen tagasi.

Peale kahte tundi olengi tagasi Ensenadas ja l2hen linna ainsasse hostelisse, mida Isabel mulle tutvustas. Asjad asemele visatud l2hen linna peale jalutama. Samad kohad, kus p2evad tagasi sai lauldud tantsitud oleskletud naerdud tutvutud soodud joodud. V6tan tuttavas putkas paar tacot ja pisikese 6lu. Pole midagi teha, aga pisike kurbusenatuke on hinge all. Ja v6ibolla sellep2rast tahtsin veel yhe viimase 6htu selles linnas veeta. Natuke aega j2rele m6elda. Iga j2rgmine kord, peale koos veedetud aega, l6peb t2pselt samuti. Pole midagi parata. Selline see seiklus on.

Lubadused lubadusteks, ootamised ootamisteks, ees on tee ja ootamatused.

Tagasi hostelis leian eest rootslase, sakslase ja inglase. Peale veidikest jutuajamist selgub, et inglanna Rachel liigub samas suunas kuhu minagi - mooda Baja California poolsaart La Pazi, sealt sisemaale, et kylastada Copper kanjooni.

J2rgmisel p2eval j2tame yheskoos hosteli ja v6tame bussi edasi l6unasse...

Taandareng p6hjast

...kogu poolsaarel veedetud aeg on minu jaoks kokkuv6tvalt oeldes pettumus. K6ik sai tegelikult alguse juba San Felipest. Ameerika turistidehordid oma autovagunitega pikkades pikkades karavanides mooda Baja ainsat maanteed kulgemas. Linnad on odavalt oeldes 2ra rikutud nii hindade kui k6ige muu suhtes, mis tootab ainult turistide jaoks. Palju on tunda kriisi m6ju ameerika turistidele, kelle hulk vaatamata praegusele kogusele siin on m6nede kohalike s6nul aastaga v2henenud nii 60-70 protsenti. Mis veel siis kui nende arv ei v2heneks vaid hoopis suureneks nagu see varasematel aastatel olnud on. Hea, et seda hullust kannatama ei pea.

Sarnaselt k6ige muuga on ka bussis6it Baja Californias t6eline luksus ja ma ei m6ista kuidas kohalikud seda kannatavad. Kolme tunnine bussis6it maksab ymmarguselt 500 peesot (ymmarguselt 450 krooni). See ei ole h2sti vastuv6etav ja seega otsustame edasi h22letades liikuda. Kohati see ka 6nnestub, kuid paaril korral l2hme kergema vastupanu teed ja v6tame tilgakese bussi.

Klaasikillud s2rgi tagataskus

...esimene peatuspaik siin jumala poolt hyljatud kohas on vaikne laagrike Cataviña´s. Ilus koht, v2gagi. Mis enne pettumusena kirjeldatud sai, siis t2psustuseks mainin, et loodus ja maastikuvaadete pidev muutumine on siin t6esti ilusad. Lihtsalt ei saa seda nautida koos ennastt2is pension2ridega p6hjast, kelle naer k6ikjale kostab ja kelle eest peitu p6geneda ei 6nnestu. Ja nii juhtub see ka Cataviñas, meie telkimisplatsi k6rvale saabub RV karavan ilma liialdamata oeldes 20-ne autoga, milledest osad suuremad kui boeingi lennuk. Peatus, generaatorid yyrgama ja baari 6lle j2rele. Kohutav ja siis nad istuvad l6kke ymber, l2rmavad ja kysivad Racheli k2est :''Do you think your colonies are up for your satisfaction?'' - No mida haiget te inimesed r22gite. Aga neid see ei heiduta ja keegi suurem geenius tuleb lagedale ideega, et Kuuba peaks olema USA j2rgmine osariik. Ja kogu see geeniustekamp arvab yksmeelset Baja California nende oma olevat.

Marko otsustab alustada vaikimisstreiki, et mitte komistada ja s6imuga lagedale tulla.

Polaarmaa
...j2rgmisena peatume Guerro Negros, kus Rachel l2heb vaalasid vaatama. Vaalavaatlus on talvekuudel siin k6ige suurem turistiatraktsioon. Sajad turistid l2hevad paatidega lahele, kus enamad sajad vaalad oma pisikeste j2reltulijatega enne p6hja suundumist aega veedavad. Kuulen hiljem, et v2ljas6it oli vapustav, enormous mounts of vaalasid, gorgeous vaade, splended ookean, awesomely beautiful ja cute vaalad etc.

M6ned tunnid kuiva ja liiva ning me j6uame oaasi, mis hakkab silma otse k6rbe keskel oma rohelusega. Koht, kus peatume on San Ignacio oma uhke jesuiitide kirikuga. Armas linn, v2ga vaikne, keskv2ljakul lapsed m2ngimas ja kilkamas. No se que dia es hoy, quizas domingo, no lo se. No es importante. Telgime linnakest l2biva j6e 22res, kannatab isegi ujuma minna, kuigi kohalikud imestusega vaatavad seda valget j22karu vees m6nulemas. Oo on t2is konnakrooksumisi, satikate pinin-vininaid, lindude vettesooste ja l6puks ometi - sajad s22separved, kelle hammustustest tekkinud punnidel kuni hommikuni verd v2lja kraatsin. Geeniusr2ndaja nagu olen, ei tule ju selle peale, et k6rbes moskiitod pesitsevad. 6pime, 6pime igal sammul.

Rytm ja tyhjus muusikasaalis

...Mulege on koht, mida reisijuht kiidab oma ilusate randade ja mehhikolikkuse poolest. Otse loomulikult ei ole seal mehhikolikkusest suurt j2lge, k6ik on seatud turistidele ja kohalikud elavad keskusest veidi eemal. Niisiis ka see linn paisatab silma paljude valgete pension2ride kohalolekuga. Veedame siin paar p2eva, turnime ymberkaudsetel m2gedel, hispaaniakeeletunnid rannal ja rum. Narkootikumid on j6udnud k6ikjale, tuleb tunnistada, laual seisab kolm grammist kotikest kokat. Vaatan kuidas Billi nina seda saasta m6nuga sisse hingab. Edu sulle, me liigume linna peale. Ja nii ta sinna j22b oma elu nautima, ei tea kas valguses v6i pimeduses.

6htud selles kohas mooduvad kohalikus ¨ooklubis¨, kus esimesel korral on peale meie veel 3 austraalia noort ja teisel 6htul oleme tantsup6randakuningad ainult meie kaks. V2hemat saab korralikult keelt praktiseerida.

Mulegest edasi h22letades saame auto peale, mis osutub parimaks h22letamiskogemuseks maailmas. Istume taga kastis, meie vastu tuul, meie k6rval m2gede vahelt avanevad merevaated - sinine ja puhas. S6it kestab pool tunnikest kui j6uame Ensenada v66rustaja poolt soovitatud randa - La Reqrecion. Rannaks on kitsas liivariba, mis maismaa ja pisikese saarekese vahel. Ilm on imeilus ja yritan ujuma minna. K6nnin sygavama vee poole, k6nnin ja k6nnin, aga midagi ei muutu, vesi ikka p6lvist saadik ja ei paista nii pea muutuvat. See kord j22b ujumata, l2hen tagasi, ehk j6uan enne p2ikeseloojangut kaldale. 6htul l2heme paar kilomeetrit eemal asuvasse baari, et midagi soogipoolist leida. Baar on pime, kuid katsume sellegi poolest ust. Veidi aja p2rast tuleb omanik ja laseb meid sisse, valmistab hamburgeri ja serveerib 6lu. Ka siin ei ole turistidega enam h2sti, t2na oleme meie ainsad kylaslised, eile oli t2ielik tyhjus. Omanik ei raatsi enam elektritki kulutada. Valguseks kyynlad ja muusikaks puuris istuv roheline papagoi. Vaid pisike generaator nurgas tuksumas, et sylearvutil elu sees hoida.

Hommikul on saarekesest saanud t6eline saar, kuna rannariba selleni enam ei ulatu. Selle asemel ulatub merevesi peaaegu meie telgini. Hea, et minu eilne plaan autosuvilatest kaugemal telkida l2bi ei l2inud. Ikka 6pime, j2lle 6pime.

Hommikusoogiks naaber kanadalase poolt valmistatud kalaomlett ja lahke h2rra s6idutab meid ka j2rgmisesse linna. Sealt edasi edukalt La Paz-i ameeriklasest autojuhiga, kes nimetab La Pazi enda omaks. See selleks, Marko yritab viisakuse piires streiki j2tkata ja v2hemalt aitab h2rra meil s22sta sadu peesosid. La Paz on nagu k6ik eelnevgi, ei midagi muljetavaldavat. Kuigi Sveitslane, kellega tutvume, on sellesse kohta armunud ja plaanib enne lahkumist siin veeta v2hemalt paar n2dalat. V6imalik, et minu ignorantsuse taga on midagi muud, m6tlen 6htul kohalike seltsilistega rannal vedeledes. J2rsku sai Ensenadast liiga palju. Ja on tarvis palju rohkem, et j2lle seda nautida. Aga ei, see ei ole see, tegu on ilmselgelt tydimusega turismikeskustest. Olgu, aitab, reisime edasi! Maismaale t6elist Mehhikot otsima!

Nomaadielu algus

...praamiga yle Cortesi mere s6ites tutvume inglasega, kel ees sama tee mis meilgi. Kuna j2rgnevates linnades meil oomaja puudub, otsustame kampa lyya - hotellides peatumine odavam.

Los Mochis´st algab rongis6it, mis kannatab v2gagi v6rdlust TransSiberian´ga. Enne meie sihtkohta Creeli j6udmist pean vaguniuksest v2ljavaadates t6dema, et see on ilusaim rongis6it maailmas. J2rskudel m2en6lvadel l2bi tunnelite, yle k6rgete sildade ja mooda pisikestest kyladest, mis asuvad ei kuskil, lapsed rongile j2rgi jooksmas ja t2dikesed peatustes pirukaid myymas - oleme Creelis.

Creel on tavaline Coca-Cola linnake, nagu enamus siin n2htu. Hommikul h22letame tee linnast v2lja (j2lle autokastis) pisikese j2rve 22rde. Mehhiklane, kes paadilaenutusega tegeleb v2idab siin ohtralt kalu olema. Tamiil ja konks on meil olemas, soodaks maisikonserv ja saame ka ridva. Mooda j2rve aerutades aga, ainus asi, mida ei ole, on kala. Ilm ja j2rv on ilusas ja nii ei tunne v2ga pettumust, magus mais maitseb endale h2sti, ei suuda 2ra imestada miks kalad seda hinnata ei suuda. Paari tunni p2rast tagastame paadi. Meie ytluse peale, et ei saanud yhtegi kala, vastab sama h2rra syydimatult, et siin ei olegi kala. Saad sa siis aru, kas on tegemist meie ideaalse keeleoskusega v6i mehhiklaste 2ristrateegiaga.

J2rve 22rde saabuvad rancherod oma hobustel.

6htul kuulame pisikeses baaris kauni tumedanahalise lauljanna latiinorytme. Kui tema puhkab, asub meie inglasest s6ber Sam pulti ja alustab riimimist. Ta laulab t6esti h2sti, puhas improvisatsioon, vaimukas, et k6ik naeravad ta s6nade peale. Peale erinevaid muusikaelamusi istume lauljannaga laua ymber, tuleb v2lja, et ta on p2rit Hondurasest ja tuli siia oma lauluoskust proovile panema. T6sine t2di oma olekult. Jutud oeldud, tagasi hotelli ja magama.

Gelloks y Koka-Coola

...t2na hommikul algab reis kylla, kuhu viiv ainus juurdep22s on 75 kilomeetrit maanteest eemale mooda kruusateed. Otsustame h22letada, kuna eelmise 6htu pidu j2tab meid liiga kauaks vooditesse (tegelikult voodisse, kuna kauplesime odava toa, ja odav t2hendab yhte voodit kolme peale), et varahommikusele bussile j6uda. Mehhikos h22letamine on t6eline meelelahutus ja t6eline risk. Autokastis, kuhu hyppame, on ees juba kaks mehhiko vanah2rrat, kes otse loomulikult on purupurjus. Esimene peatus ei ole kaugemal kui j2rgmine pood m6ne sekundi p2rast. Kogu meeskond hyppab autost v2lja ja poodi, meie istume ja m6tleme, kas selle auto v6tmine on k6ige parem idee. Mehed tagasi, 6llevarud t2iendatud ja isegi 10 liitrine viskipudelike soetatud. Mootor toole ja ajama. Minuteid 5 ja metsapeatus koos tyhja taara laadimisega puude alla. J2rgmised 5 minutit ja sama asi. Need mehed tagasi ei hoia ja kell on alles 11 hommikul. Kogu see 20-ne kilomeetripikkune s6it kestab tund aega. Ja maksab meie 20 peesot, kuna mehed on nyyd juba piisavalt agressiivsed, et raha kysida ja see ka saada. Peaasi, et nendest lahti saab. M6ned kilomeetrid edasi bussiga ristmikuni, kust algab 75 km tolmu.

Autosid ei paista siin liikuvat ja nii otsustame k6ndima hakata. Rachel oma haige jalaga (ma ei tea, mis tal juhtus ja ta isegi ei paista teadvat. Samil on mingi aimus, aga peale pikka arutelu 6htuste tegemiste yle, peale fakti, et jalg haige on, me muud kindlat ei tuvasta) meist pidevalt pikalt maha j22des suudab mind nii v2lja vihastada, et teen ettepaneku kogu see jama j2tta ja tagasi minna. Me ei saa nii j2tkata, ei j6ua me kuhugi ja kui autogi tuleb, siis Rachel ei suudaks sinna sisse ronida. Ja auto tuleb ja peatub ja nad l2hevad otsejoones kogu tee Batopilasesse. Keegi ei suuda vist vedamist uskuda ja nii ununeb ka jalavalu ning kogu kamp on autokastis.

Ma nyyd j2lle ei liialda kui ytlen, et iga 10 minuti j2rel lendab juhi aknast v2lja tyhi 6llepurk. Yritame sellele seletust leida, et miks need autojuhid siin k6ik nii hirmasti joovad. J6uame teel kohta, kus see kysimus saab kindla vastuse. Mitte ykski inimene, kes kaine m6istuse juures, ei julgeks sellel teel s6ita. Umbes yhe auto laiune v6i isegi kitsam tee, mille j2rsakust 22rest alla vaadates ulatub vaade kuni 1 km sygavusele. N2en sinka-vonka minevat teed ja kauguses olevat silda, mis mooda teed s6ites v6ib olla veel 40 kilomeetri kaugusel. N2en sygavuses olevat teel6iku, kuhu ise j6uad v6imalik, et alles paari tunni moodudes. J2rskude kurvide taga keset teed passivad kitse- ja lehmakarjad. Autojuht ei paista aga asjast midagi arvavat ja pisikestel sirgetel pyrgib spidomeeter numbriteni, mis v6rdsed maanteekiirustega. Ja j2rgmine tyhi 6llepurk. Peale 4 tunnist s6itu j2rskudel m2eservadel ja peale loendamatu hulga 6llepurkide sygavikku lennu tunnistamist j6uame sihtkohta.

Beebipyksid

...Batopilas - ca. 1000 elanikku, koht, mis elektriyhenduse sai ainult 4 aastat tagasi, alkoholi ja sigarettide myymine poodides keelatud. K6ike seda on ymbritsevas atmosf22ris tunda, elu vaikne kulgemine, mooda linnat2navaid vaikselt kulgevad lehmad ja inimesed vaheldumisi kanadega. 6htul keskv2ljakul lehm v2ikestviisi fiestat t2histades,veidi aja p2rast liitub peaolisega ka suur roosa p6rssake.

Meie istume j2rgmisel p2eval j6el kivi otsas ja yritame parandada, mis eelmine kord luhta l2ks. Hetkel on kalasaak kindel kuna kivi ymber selges vees neid ikka ujumas jagub. Soodaks mais, leib ja viiner. Aga lugu ei miskit. J2rjekordselt oleme kalade asemel sooda einestajateks meie ise. Olime ju nii kindlad, et isegi sool sai valmis ostetud ja l6kkepuud korjatud. Ei toota t2na j2lle meie professionaalsete kalastajate kala6nn.

Hiljem istume pisikeses baaris, kus tegelikult ainult yks WC - caballeros, ainult yhe pissuaariga. Rachel tunneb ennast ebamugavalt, kas siin kunagi varem m6ni naisterahvas yldse istunud on. Meeste pilke j2lgides v6ib j2reldada, et ilmselt mitte. Baarman tutvustab meile isevalmistatud afrodisiaaki, mida Rachel nyyd klaas klaasi j2relneelab. Kysin kas v6imalik tema k2est tequiilat osta, mille peale mees t2navanurga taha kaob, et paari minuti p2rast pudelga tagasi olla. 300 peesot on hinnaks. Vajame m6tlemisaega. Rachel oma joogi k6rist alla kallamisega v2ga mingit aega ei vaja. Ja mitte mingi aja p2rast on ka vee m6ju tema n2ol ja olekus tunda. ¨I feel so horny guys, let´s go back to our room!¨ J2ta see Rachel, me vajame m6tlemisaega t2htsa ostu sooritamiseks.

6lud l6petatud ja asjad otsustatud, pistan pudeli kotti ja kysin arve. Kysimuse, kui palju tekiila maksab, saan vastuse, et 20 peesot. Ei ole v6imalik, et 300-lt 20-le. Aga h2rra kinnitab seda. Maksame ja liigume koju, et ostetu j2rele proovida. Mekib h2sti, pokkerilaud valmis ja kaardid v2lja, raha lauale ja l2heb lahti. M2ng ei kesta kaua kui keegi on ukse taga ja k6lab vali koputus. Hirmunud nagu lapsed peale pahanduse sooritamist oleme. Peidame pudeli voodi taha ja avame. Ukse taga on neli automaatrelvadega varustatud s6durit.

T2pselt aru ei saa, mida nad seletavad. Me ei tea ju pudelist midagi, arvame, et isegi alkoholi omamine on siin keelatud. L6puks anname j2rgi ja vamos nendega kaasa. Baari ees ootab meid j2rgmine militaar, kes veidi inglise keelt pursib. Kogu kylarahvas moodustab meie ymber tiheda poolkaare. Yritame selgust saada, milles asi. Tuleb v2lja, et me ei maksnud tekiila eest. No vot, asi selge, loomulikult ei saanud tekiila 20 peesot maksta, see isevillitud Racheli lemmik oli selle hinnaga. Selgitame, et tegemist on arusaamatusega ja maksame pudeli eest. Paneme k6rva taha j2rjekordse 6ppetunni, mis moodus pisikese ehmatusega. Oleme rikkamad.

Naerame ja m2ngime, magame ja 2rkame kell pool 5, et buss tagasi Creele v6tta. P2ris hea on loksuda pimeduses ja mitte n2ha, mis j2rsakust all pool toimub. Magamisest ei tule muidugi v2lja midagi, sest pidevad p6rked peaga vastu bussilage hoiavad 2rkvel. Tee kogupikkus on 175 km ja marsruudi l2bimiseks kuluv aeg on t2pselt 6 tundi ja 3 minutit. Pole paha. Saaks ehk eestile terve tiiru peale teha.