Tehtud n2htud...uus aasta ja uus maa. Esimeseks veedan paar p2eva piirilinn Tijuanas, mis tuntud suurima piirlinnana maailmas. Kvartalid espetsiaalselt turistihordidele. Iga teine t2navapood on apteek, et ameerika kodanikud oma s6ltuvust rahuldada saaksid. Linn on suur ja esimese asjana, peale mitmeid erinevaid busse katsetades, suudan 2ra eksida. Kolmandast bussist maha astudes pole mul 6rna aimugi, kus ma olen. Getos, see on kindel. K2in oma paberitykiga ringi ja katsun kohalike k2est teada saada, kus otsitav t2nav asub. Kellelgi pole 6rna aimugi. L6puks v2ikeses poekeses myya on piisavalt lahke, et Rubenile helistada. 15 minutit ja ta on kohal, tuleb v2lja, et ma polnudki v2ga mooda pannud. Mingi orientatsioon on ikkagi olemas, tuleb ehk ka tulevikus kasuks.
Teisip2eval v6tan bussi San Felipe suunas, et nautida rannam6nusid Cortes'i mere 22res. V222ga kurviline tee l2heb yle m2gede. Bussijuhti ei tundu kiirusepiirangud ja tee kurvilisus huvitavat. Tundub, et iga kiirusepiirangu korrutab ta kahega ja vajutab aga pedaali p6hja. Televiisorist tuleb k6ige valjema volyymi peal Alieni 3. Huvitav, kes seda vaatab? Kuulavad k6ik, seda kindlasti. Peale minu on veel bussis kaks ca. 70-aastast vanaprouat. Peale m2gesid avaneb t6eliselt ilus vaade (nagu ka k6ik reisijuhid kirjutavad) l6pmatuna n2ivale liivak6rbele, kilomeetreid ja kymneid liivaduune, mille keskel k6rguvad kaks shokolaadiv2rvi m2etippu. V6imas. L6puks hakkab ka kaua oodatud Cortes paistma. L2bime s6jav2ekontrolli, kus kogu oma kotis leiduv vara ette n2idata tuleb ja veidi aja p2rast olengi linnakeses - vist olen taas Ameerikasse sattunud.
SFs on arvatavasti pooled v6i isegi rohkem elanikest p6hjast. Paljud tulevad Kanadast ja mujalt kylmadest paikadest, et talvekuud siin p2ikese all veeta. Snowbirds nagu neid kutsutakse. Bussijaamas ootab bagiga inglane, kes s6idutab mind v66rustaja juurde. 6htul maitseme kohalikke mereande, mis on t6esti maitsvad. Kohalikku 6lut. Ja v2ike keelepraktika. Kord kui p2ike j2lle t6snud l2hen kohalikku randa avastama. Ukerdan mooda kalda22rset kivimyrakatel kui j6uan yhe nurgataguseni, kus avastan s6na otseses m6ttes koopainimesed. Vesi on uuristanud kalju sisse koopad, kus nyyd inimesed elavad. Ilusad kardinad ukse ette seatud, "maja" ees laud, seinamaalingud, riided kuivamas. Nagu p2ris. Aga tundub, et kedagi pole kodus. Eks too vajab ka tegemist.
Suundume bagiga San Felipest l6unasse, kus asub hiigelkaktusteorg. Peaaegu keset k6rbe on onnike, kust tuleb v2lja rastapatsidega ja v6imalik, et ypris pilves mehhiklane, kes meid v2ravast sisse laseb. 10 $ sissep22suraha kysimata, ju tal j2i toas joint pooleli, et tagasi kiirustab. S6idame mooda liivaluiteid, siin ja seal kinni j22des, vett meil m6neks ajaks j2tkub - sellep2rast muretsema ei pea. K6rged kaktused ymberringi, surnud hobuste, eeslite, lehmade korjused, usside looklevad j2ljed, mingisugused k6rbeoravad. P2ikese k2es k6rbekuumus. Selliste oludega eriti k6rbes h2tta j22da ei sooviks.
Marut6bi
...paarist p2evast SFs on kyll ja nyyd olen ennast l2bi kaunite vaadetega m2gede j2lle Vaikse ookeani kaldale toimetanud. 6igem oleks ehk oelda kaldast veidi eemal ja p2ris vee peal Ensenada sadamas. K6igi juhuste kokkulangemisel 6nnestus leida austraallanna, kes yksip2ini oma 2sja ostetud jahiga ja poole aastase meremehepraktikaga paari n2dala p2rast kodu poole liikuma hakkab. Kuulan ja imestan inimese sellist ettev6tmist. Seni v6tab aga lahkelt kylalisi vastu. Peale minu on veel siin veidikeseks peatumas sakslane ja tyrklane. Ja 6htul mahutab jaht nimega Gabrielle ca. 15 inimest endas pidutsema.
6lu, tekiila ja kohaliku rohu ning muusika saatel me k6igume ja laineid m
urrame. Jahi tekil t2htede all on oi kui magus uni. Tekkilapudel k2ib ikka ringi, aeg-ajalt ka minu suu yles leiab ja lonksukese annetab. Rohi tekitab mingisuguse paranoia ymberringi toimuvast konspiratsioonist ja suurest roovist, mida pardal olevad mehhiklased plaanivad. J2lgin vaikselt ymbrust, panen t2hele, tuleb uus mehhiklane - huvitav, mis tema ylesanne saab olema kui madinaks l2heb. Mina olen valmis v6itlema. Lonks tekiilat ja vaprus aina kasvab.
Hommikul ujub vees lapse surnud nukulapi...
T2nase 6htu paranoia. Ronin magamiskotti ja heidan magama kui teised peolised linna peale minema s2tivad. Pikutan magamiskotis ja m6tlen, et k6ik kindlasti ainult teesklesid, et peole l2hevad, tegelikult seisavad jahi k6rval ja ootavad kuni ma magamiskotis peeretan, et kyll siis saab palju nalja. Tunnike ja nad ei anna ikka alla, veel teine kuni lasen 6hu liikuma. Reaktsioon puudub. Uinun magama.
Teisip2eval v6tan bussi San Felipe suunas, et nautida rannam6nusid Cortes'i mere 22res. V222ga kurviline tee l2heb yle m2gede. Bussijuhti ei tundu kiirusepiirangud ja tee kurvilisus huvitavat. Tundub, et iga kiirusepiirangu korrutab ta kahega ja vajutab aga pedaali p6hja. Televiisorist tuleb k6ige valjema volyymi peal Alieni 3. Huvitav, kes seda vaatab? Kuulavad k6ik, seda kindlasti. Peale minu on veel bussis kaks ca. 70-aastast vanaprouat. Peale m2gesid avaneb t6eliselt ilus vaade (nagu ka k6ik reisijuhid kirjutavad) l6pmatuna n2ivale liivak6rbele, kilomeetreid ja kymneid liivaduune, mille keskel k6rguvad kaks shokolaadiv2rvi m2etippu. V6imas. L6puks hakkab ka kaua oodatud Cortes paistma. L2bime s6jav2ekontrolli, kus kogu oma kotis leiduv vara ette n2idata tuleb ja veidi aja p2rast olengi linnakeses - vist olen taas Ameerikasse sattunud.
SFs on arvatavasti pooled v6i isegi rohkem elanikest p6hjast. Paljud tulevad Kanadast ja mujalt kylmadest paikadest, et talvekuud siin p2ikese all veeta. Snowbirds nagu neid kutsutakse. Bussijaamas ootab bagiga inglane, kes s6idutab mind v66rustaja juurde. 6htul maitseme kohalikke mereande, mis on t6esti maitsvad. Kohalikku 6lut. Ja v2ike keelepraktika. Kord kui p2ike j2lle t6snud l2hen kohalikku randa avastama. Ukerdan mooda kalda22rset kivimyrakatel kui j6uan yhe nurgataguseni, kus avastan s6na otseses m6ttes koopainimesed. Vesi on uuristanud kalju sisse koopad, kus nyyd inimesed elavad. Ilusad kardinad ukse ette seatud, "maja" ees laud, seinamaalingud, riided kuivamas. Nagu p2ris. Aga tundub, et kedagi pole kodus. Eks too vajab ka tegemist.
Suundume bagiga San Felipest l6unasse, kus asub hiigelkaktusteorg. Peaaegu keset k6rbe on onnike, kust tuleb v2lja rastapatsidega ja v6imalik, et ypris pilves mehhiklane, kes meid v2ravast sisse laseb. 10 $ sissep22suraha kysimata, ju tal j2i toas joint pooleli, et tagasi kiirustab. S6idame mooda liivaluiteid, siin ja seal kinni j22des, vett meil m6neks ajaks j2tkub - sellep2rast muretsema ei pea. K6rged kaktused ymberringi, surnud hobuste, eeslite, lehmade korjused, usside looklevad j2ljed, mingisugused k6rbeoravad. P2ikese k2es k6rbekuumus. Selliste oludega eriti k6rbes h2tta j22da ei sooviks.
Marut6bi
...paarist p2evast SFs on kyll ja nyyd olen ennast l2bi kaunite vaadetega m2gede j2lle Vaikse ookeani kaldale toimetanud. 6igem oleks ehk oelda kaldast veidi eemal ja p2ris vee peal Ensenada sadamas. K6igi juhuste kokkulangemisel 6nnestus leida austraallanna, kes yksip2ini oma 2sja ostetud jahiga ja poole aastase meremehepraktikaga paari n2dala p2rast kodu poole liikuma hakkab. Kuulan ja imestan inimese sellist ettev6tmist. Seni v6tab aga lahkelt kylalisi vastu. Peale minu on veel siin veidikeseks peatumas sakslane ja tyrklane. Ja 6htul mahutab jaht nimega Gabrielle ca. 15 inimest endas pidutsema.
6lu, tekiila ja kohaliku rohu ning muusika saatel me k6igume ja laineid m
urrame. Jahi tekil t2htede all on oi kui magus uni. Tekkilapudel k2ib ikka ringi, aeg-ajalt ka minu suu yles leiab ja lonksukese annetab. Rohi tekitab mingisuguse paranoia ymberringi toimuvast konspiratsioonist ja suurest roovist, mida pardal olevad mehhiklased plaanivad. J2lgin vaikselt ymbrust, panen t2hele, tuleb uus mehhiklane - huvitav, mis tema ylesanne saab olema kui madinaks l2heb. Mina olen valmis v6itlema. Lonks tekiilat ja vaprus aina kasvab.Hommikul ujub vees lapse surnud nukulapi...
T2nase 6htu paranoia. Ronin magamiskotti ja heidan magama kui teised peolised linna peale minema s2tivad. Pikutan magamiskotis ja m6tlen, et k6ik kindlasti ainult teesklesid, et peole l2hevad, tegelikult seisavad jahi k6rval ja ootavad kuni ma magamiskotis peeretan, et kyll siis saab palju nalja. Tunnike ja nad ei anna ikka alla, veel teine kuni lasen 6hu liikuma. Reaktsioon puudub. Uinun magama.
1 kommentaar:
miks mitte:)
Postita kommentaar