neljapäev, oktoober 29, 2009

Kirjulised t2navaehitised

Teised p2evad
..hakkame pihta varahommikuse sipupykstepesemisega. Kraanikausis ja pl2tud peseme puhtaks dussi all. Nyyd oleks pilti tarvis. Olemas. Pea sees. Hommikused toimetused tehtud on aeg jalgpalli vaatama hakata. Koos Manchesterist p2rit vietnamlasega ja Iisraelist p2rit iisraellasega. Liverpool v6idab 2 ja null ja me patsutame inglasele v6idur66msalt ja hoogsalt 6lale - kyll on kahju, kahju lausa, oi-oi-oi-oi kui kahju, mis seal ikka - j2rgmine kord l2heb paremini.

Kohvi joodud, l2hme randa. Et oma mitte-roostes oskusi rannav6rkpallis ja jalgpallis proovida. Rannajoon on vist pikem kui meremiile ja pyhap2eva puhul rahvast paksult t2is. Inimesed istumas Aguila-kollaste rannavarjude all samakollasest Aguila-pudelist 6lut ryypamas. Kellel ongi oma kartongpappplaat kaasas ja see lauaks yles loodud, siis see on pudelilasu all lookas, aga keegi ei paista pahandavat, sest k6ike orgeniseeriv pereisa on pehmel kuumal rannaliival unenatukesega pihta saanud. Meie pilgud peatuvad bikiinidel ja nende all ja yles-alla hyppavatel rinnapaaridel, mis mooda rannaliiva jooksevad, seljatagust vaadet j2lgides liiguvad k6igi silmad kui yhes rytmis parem-vasak-parem-vasak.

Leiame platsid pallide m2ngimiseks. Carlos ytleb, et see on pohmaka parim relv. Algul ei usu, aga peale tunde kosun ja siis usun. V6i oli see kaks purki 6lut? V6i pigem prinkis tagumiku ja esisega kolumblanna, kes vastasplatsil palli taga ajab - higistab ja liivaga m22rdub ja selle ka kenasti oma kehalt maha raputab.

Tagasi vanalinna, mis asub rannast oma tundide pikkuse jalgsitee kaugusel, tuleb mul hirmus sitah2da peale. No kohe jube, et kohe tuleb pyksi. Hakkame Carlosega analyysima, mida me eelnevatel p2evadel s6ime ja mis seda p6hjustab. Ta naerab mu yle, et see pole toidust. Ma olevat maininud, et ka Kolumbias v6ib vabalt kraanivett juua ja probleeme ei ole. Ja siis seda ka teinud. Eile. Jah, oli kyll sedasi. Ja juba siis ta naeris, et t2nane peo6htu j22b mul kyll lyhikeseks. Aga ei, hakkas hoopis j2rgmise p2eva pealel6unal. Faktid on kyll veenvad, aga ma ei taha seda uskuda. Hoian sitta kinni ja l2hme kiirel sammul tankla suunas, mis asub l2hedal, aga mis tuleb veel l2hemale liiga aeglaselt. Peeretan. 6nneks ei juhtu midagi. Carlos ainult naerab k6rval. Muidugi tahaks talle virutada ja s6imata, aga pyksid t2is ei oleks v2ga mugav ilusatel v2rvilistel vanalinnat2navatel ringi k2ia. Muidugi ookean on vaid paarikymne meetri kaugusel ja pole varem seda stiili kasutanud - et ookeanivette. Kord s6jav2es lasin kolmandalt korruselt maja ette pisut vedelat, aga siis oli ookean veelgi kaugemal. Kilomeetreid. Ja kymneid isegi. L6puks on Esso. Oma arusaamistele ja veendumustele kindlaks j22des v6tan sita l6ppedes kraanist vett ja joon selle Carlose n2hes 2ra. Ja kuni t2naseni ei ole mul enam probleeme olnud. M.O.T.T.

Seened - pilvik, puravik, k2rbseseen, sinikas ja mustikas
..6htul on pidu bussis avatud baariga. Alguses ei ole baari, aga baar tuleb ja siis ei ole sellel enam l6ppu. La chiva - nii kutsutakse seda bussi, kus k2ega yle 22re inimesi peale kutsutakse ja WCsse aidatakse. WC asub peatuste l2hedal asuvates poodides v6i paleedes v6i kindlustes, mis piraatide kaitseks ehitatud.

Myyri peal on noormees laiskloomabeebiga syles. Kui v6tad looma ja teed pilti, siis maksad veidi tippi loomapidajale. Myyri peal on naisterahvas inimbeebiga syles. Last sylle v6tta ei saa, kyll aga saab tippi anda, et lapsekesele ehk syya muretsetaks. Kes on 6htukangelane?

Hetkel on kell 3:33 pealel6unal, Barranquilla
..mudavulkaan on 10 meetri k6rgune, kuid selle sees asuv muda ulatub sygavuseni yle 2000 meetri. Ujume. Muda sees mudased. Pea ees ei julge hypata, sest nad v2idavad, et v6idki nii j22da - pea ees sygavusse vaatama, sest ei tea ega n2e ymber keerata. Mis siis ikka. Muda sees p2ikese k2es. Enne tulekut s6ime kylas minuteid eemal kahekymne krooni eest supi, kalaprae terve suure grillitud kalaga ja j6ime magusa mahla. K6ige selle headust ja kvantiteeti arvestades parim ja odavaim eine kuni t2naseni. Peale muda mahapesu vulkaani22rses j2rves, alustame tagasi s6itu peobussis. Mis on siis yks-teist yletavad. Yks on kirjum kui teine ja teine on valjum kui esimene. Peaasi, et bussijuhil ventilaator pea kohal on. Ventilaatori abiga oleme tagasi kodus.

Mis juhtub kui profesionaalidega narkolaua taha istuda
.."Mis sa arvad micropointist?" - "Ma ei tea, ei ole nagu minu tyyp"
Tsiteerides iisraelli ja tuginedes n2htule, siis t6epoolest - "Narkotsi on Cartagenas lihtsam hankida kui takso peale saada", ja takso on siin linnas v2hemalt iga 3 auto. Kollane masin. M6ne paneb liikuma valge asi, mis dollarit l2bistab. V6i roheline lill, mis paberit pruunistab ja ninast v2ljub, v6i suust. Mulle aitab ja l2hen magama, et lasta yhel p2eval lihtsalt kulgeda ja siis liikuda p6hja. Veel rohkem p6hja. Nii p6hja kui L6una-Ameerikas minna annab.

teisipäev, oktoober 27, 2009

Volüüm kõvemaks ja kaas põhja

Reedel veereme
..kes ei oleks sitas ujunud? Kes ei oleks baaridesse sisse mittelastud? Kes ei oleks põletada saanud? Kes ei oleks tunnistanud parimat atmosfääri ja observeerimist - inimeste observeerimist (kaasa arvatud ka turistide - prohvikarjääri alustasin juba Horvaatias)? Kes ei oleks Austraalias käinud (olgu see kasvõi vaid mõneks kultuuriminutiks)? Ja kala söönud!

Olgu, alustan otsast peale. Täitsa põhjast - Lõuna-Ameerika põhjast. Peale ühte tundi ja viite minutit ja õhtusööki lennukis - lahkun õhuruumi kaudu. Üle veede ja saarte ja päevaks on reede. Meeldib see mulle või teistele kaasreisijatele või mitte, aga lennuaparaat puutub kokku maaga pimedas ja öötundidel. Aeg on sõber leida. Aeg on taksomeetrihinda jagada. Aeg on samm ja nüüd sammub ta Kolumbias. Esialgu lennujaamas ja Carlosega. Ja portugaallane teab ka hostelit - kus on hea ja odav ja kaugus kõigest olulisest väike - paaride kvartalite kaugusel.

Esimese õhtu teresaun
..salsabaar Havana ja läikiva larfiga härra ja väljatehtud õlud. Kuni õhtust saab öö ja ööst saab hommik ja laiutame oma kehadega mööda Cartagena tänavaid. Et pildistada. Et kuulata muusikat, mis siin kunagi ei vaiki. Et vaadata värve, fassaadidel, ja graffiteid tagahoovides. Et saada silmatehtud prostituudidelt. Et valmistuda pulmadeks. Et juua jääkülma lemonaadi. Et võtta vastu päikese ülikülluslik soojus (palavus>kuumus>kõrbus). Kohalolekutunnistus:

reede, oktoober 23, 2009

Peeeeeeeeeeeretavad ka eeslid

Hommikul kell 4 nii kui nii keegi kergelt ei käi
...mõtlen, et peaks ärkama kell 4 hommikul. Sel ajal läheb juba vaikselt valgeks, ja bussid pidavat oma marsruute alustama. Oma äratuskella sain Costa Ricas Mardi abiga l6ppude l6pu lõpuks, pärast poolt aastat, täis laetud. Ja nüüd usinalt seda kasutan ja äratust edasi lükkan. 10 minutit. Ja siis veel 10 ja veel ja 10 veel. Kuni kell on 5 varahommikul. Teen ennast voodist välja ja akna alla. Õues on kottpime. Ja ületee bussipeatuses on vähemalt 23 inimest oma järjekorda ootamas. Kontrollin kellaaega, kuigi ka pimedus väidab selle õige olevat. Ikkagi ei suuda mõista miks kell 5 nii pime on. Costa Ricas - pidime kell neli ja kolmkymmend seitse tipu otsas olema, et päikesetõusu näha ja just sel ajal kõik algas. Valgus hakkab võitma ja see teine taandub. Mis siis ikka - riidesse ja pesusse; enne pesusse ja siis riidesse - ning õue. Tundub, et kogu külarahvas sätib ennast kell 5 hommikul tööle ja nii ehk igal hommikul. Gringodele leiba teenima. Või olid need eurooplased? Igal juhul kahejalgsed.

Ma olen nüüd bussis ja teatanud oma sihtkoha ning seal mind ka maha pannakse. Käemärgiga õige suund kätte. Boquete, mis asub üle ja vahelt läbi mägede, on mu raja lõpuks. Kui mõne sammu pärast valgeks minema hakkab, tuleb mul ka meelde, miks see varem ei juhtunud. Üpris loogiline järeldus. Ja tuleb välja, et ka aju hakkab tööle sünkroonis päikesega. Hommikupäikesega. Vastu tulevad erkkollaste, -roheliste, -roosade, -punaste, -siniste kleitidega külanaised. Must ka, aga must vist erk ei saa olla. Valdaval enamusel pisike laps rätiga ümber kaela ja rinnal rippumas. Mingi pudulojus sabas lonkimas või kandam käe otsas. Või kõik koos. Hat-trick. Härrasmehed põrutavad mööda kõik koos autokastis varahommikusi ja uniseid hüüatusi kuulda lastes. Ja kastid on tõesti täis. Nähtavasti sellepärst käib naispere jalgsi. Ja võibolla on meestel ka kiire. Kiirem kui kellelgi teisel. Või on nad nõrgemad? Või just tugevamad ja sellepärast on nad põllul kasulikumad kui tee ääres lonkides?

Kelle viie tee
...peale soppa ja muda ja liga olen kohal. Haisen? Võimalik. Väsinud? Kah, pole välistatud. Hakkan arvama järgmist hostelit kui ühe silt juba pargiservas helendab. Sisse ei peagi astuma kui olen juba oma toas ja pesus. Küll jutukas omanik hiljem oma jutuvajadused rahuldada jõuab. Ja täna on reede. Pesen pesu ja panen puhta selga. Boquete on m2gede vahel ja m2gede vahel on ka gringod. Aga koht on ilus. Ja hosteliomanik on oma kokaiiniga 6htu saabudes veel jutukam. Ja valge jahupakk on koogilaual. Aga mulle aitab ka ilma selleta ja paari p2eva p2rast on tarvis vulkaani otsa t6usta ja sellep2rast magama. Oma tuppa. Hea, sest jahe on. Hea on, sest j2lle reisin.

T2na on ka hommik. V6i on see keskp2ev - kui 2rkan. Ja iisraellasega saab ymberlinnatuur alustatud. Olen veidi h2bis. Inimene sellelt Jumala poolt Kristuse synnitatud maalt teab minu ema poolt minu synnitanud maast rohkem kui mina ise. Eesti iseseisvus aastal 1991 BC. AC t2histab alalisvoolu?

Mitte, et t2na on see p2ev, millal ma ronida kavatsesin. T2na on p2ev p2rast seda. Ja hommikul alustan. Bussiga kruusateele ja sealt edasi omadel jalgadel. Neid on mul kaks. Yks hiina laps (hiljem sai temast s6dur) syndis ilma parema jalata ja kogu elu oli tal yks jalg, v2lja arvatud see teine - puujalg, mille ta hiljem vahetas metall ja amortidega oma vastu. V2ravavahti pargi sissep22sus valvet pidamas 6petan raha kysima siis kui ma alla tulen. Mine tea, ehk ei tulegi ja siis oleks praegu maksmine raharaiskamine. Ja raha mulle rasiata meeldib. Raha on paha. Ja raha ma ei taha. Aga seda on vaja. Niisiis - kuus tundi ja kuus tundi pidevat sadu. Matkamine kile all ja higistamine kile all. Kui kohale j6uan ja vihmakuue pealt v6tan, m6istan, et vihma k2es oleksin kuivemaks j22nud. Keha, peale vee, vajab ka 6hku, ja kui 6hku ei ole, tekitab ta vett, naha l2hedale. Niisiis, t2na tippu ei l2he, sajab, ja sajuga kaugele ei n2e, aga mina tahan n2ha kahte ookeani korraga. Kui mitte korraga, siis v2hemalt yhest kohast, aga 180 kraadise nurga alt - kumbki kummastki.

Pole p2ikest, pole ookeanegi
T2nane hommik ei ole 6htust (eilsest) targem. V6i kui alguses (kell 3 2ratusega) lubabki, siis kell 4 ja tipus ei luba. Sajab. Ja algab allaminek. Tudud tee tagasi. Bussipeatusesse. Ja dollaritaksoga hostelisse.

Vette hypped asustatud saarel
Elan n2dala saarel. Bocas del Toro. Kus lapsed m2ngivad palli lennuv2ljal ja kus vesi juua ei k6lba. Kus pood on Hiina oma ja hiinlane on kohalik, p2rismaalane. Kus 6htud (ka esmasp2eva) on fiestad ja p2evad on hamburger ja jalgpall. Kus villad on turistidel ja hytid on saarlastel. Kus elan oma elu hispaanlaste keskel ja yhesse v6ib armudagi. V6i on armutud ja hommikul lahkutud erinevates suundades ja igatsetud samu suundi. Yla- ja alahuulega suudlus paremale ja vasemale p6sele. Neli korda. Parem-vasak-parem-vasak-parem-vasak-parem-vasak. Ja kaatriga mandrile tagasi.

Aususeavaldus
Peale rohkem kui poolt aastat Kesk-Ameerika mandril on tekkinud v2simus ja tydimus tollest. Ja aeg on liikuda uutele maadele ja suurematele ja parematele ja kindlamatele ja ohtlikumatele ja odavamatele ja k6rgematele ja ilusamatele ja suurtemate-tagumikegale. Panamalinn, kus oma viimase Panama peatuse teen, on minu uue reisi l2htekohaks. Viis p2eva olen hosteli. Ei kylasta kanalit (kui bussiga saabusin, pimedas, vilksamisi n2gin seda). Ei kylasta tollivaba tsooni. Ei kylasta baari v6i selle naabrit. Pesen pesu, loen raamatut, joonistan kaarti ja ootan Kolumbiat - neljap2eval saabun