reede, jaanuar 16, 2009

Muchachas y Muchachos

Tapeediv2rvid
...Lea ja Banu on teel poodi, et algavaks meretuuriks toit ja jook kokku osta. Mina ja Sarah toimetame ettevalmistuste kallal jahil - purjetel katted maha, mootori kontroll (mis esialgu ei taha tootada, aga peale pisikest nokitsemist k2ivitub), kabiinis olevad laokil asjad kappidesse. P2iksekreem peale, prillid ette, muts p2he ja teele. Gabrielle v6tab endage merele minu, Sarah ja Lea. Tim, kes meile algajatele turvajaks tuleb, majutab oma jahil Banu. Ja purjed heisatakse. Mainin hetkel ka 2ra Gabrielle'i meremeeste kogemuse, mis kolme peale kokku on kuus kuud. Pole paha. Ilmateada lubas parimat.

Sadama l2heduses purjetame ehk 6igemini oeldes kulgeme vee peal ilma edasi liikumata kuskil tunnikese. Aega meil on. Ootame paremat tuult. Sihtkoht kuhu suundume on v2ike asustamata saareke 15 kilomeetri kaugusel. L6puks saabub ka kaua oodatud tuul ja jaht kogub kiirust. Jahi k6rval delfiinid meid saatmas. L2heneme saarele kui kapten annab k2su purjed alla lasta, et mootori j6ul ankrukohta s6ita. V6tan trossid k2tte. Torm v6tab v6imust ja trossid rebivad k2tel naha maha, kuidagi saan kindad k2tte (miks kyll varem seda ei teinud). Lea yritab k6ik oma oskused maksma panna ja jahti allatuult hoida. Peale veerand tunnist ponnistust l6peb k6ik 6nnelikult ja purjed on all. Mootor toos ja suundume tagasi sadamasse. Tim vana lypsilehm valetas ilmateate kohta ja istus ohutus kauguses sadamapoide l2hedal. Ei tea kas m6tles Banuga kauni 6htukese veeta. Igatahes k6ik on v2ga pettunud ja yheskoos yritame h2rra Timi plaane lahti m6testada. Eks ta ole ka harvan2htav kuju - preester, kes t6mbab sabu ja r22gib avameelselt oma k6ige privaatsemast sekselust.

Paljas p2ike
...jalutan nyyd paljuajalu Ensenada t2navatel. Lea ja Banu l2ksid San Felipesse. Otsin midagi soodavat. Ja soodavat on siin kylluses. Iga nurga peal tacoputka, kus erinevaid mereande sisaldavaid roogasid maitsta saab. Ei saa oelda ka, et kallis on, kuigi eks ohtrad ameeriklastest turistihordid ole hindade kallal oma too teinud. J2tan yhe tacokoha teise j2rel lootuses veel midagi paremat leida kuni peale tunnist jalutust j6uan tagasi sadamasse. Olen juba kail kui kuulen, et keegi kutsub mind. L2hen tagasi ja yllatuseks n2en, et Isabelle istub kalda 22rel jalgu yle serva k6igutades.

Isabellest m2letan ma v2he, nimi on yllatuseks meelde j22nud, ja teise asjana n2gu. Kogu muu lugu tema kohta on kuskil olemas, aga ei tea kust otsida. Nii me siis astume, mina ennast pidevalt rumalana tundes kuna kysin paar p2eva tagasi juba vastuse saanud kysimused aga uuesti yle. Ta on m6istlik tydruk ja saab aru loomulikult, et probleem pole minu m2lus vaid pigem kogu Mehhiko kliimas, mis asju unustama paneb. Igal juhul paneb mehhiklanna mind temasse armuma. Ja nii me laulame need t2navad mooda aeg-ajalt klaasikilde talla alt noppides.

Isabelle s6brad v6tavad meid auto peale ja s6idame Puerto Nuevo poole. Koht on Baja California kuulsaim v2hiprae maitsmiseks. Kuigi t2nasel p2eval v2hki enam l2hedusest pyyda ei 6nnestu, kuna Mehhiko valitsus myys k6ik 6igused jaapanlastele, kes kogu mere pinnalt p6hjani korralikult l2bi kammisid ja puhta too tegid. Nyyd tuuakse tooraine Ensenadast. Kui Isabelle yritab seletada, et see on tegelikult Ensenada v2hk, vaatab kelner teda solvunult ja teeb m2rkuse: "Aga valmistatud Puerto Nuevo moodi!". Mehhiko inimesed on uhked oma kohalike p2randite ja traditsioonide yle. 6nneks ei tee nad numbrit kui hilpharakalt riietatud ja paljajalgne valge noormees nende restorani astub.

6htu l6peb kui saadan Isabelle Hussongs'i, mis Ensenada vanim ja kuulsaim baar. T2na on tema lahkumispidu, sest homme lendab ta tagasi koju Mexico City'sse. Oleme kohale j6udnud, j2tan tema ja teistega hyvasti ja tagasi paati.

P2evavargad
...Kuigi Lea ja Banu pidid 2ra j22ma v2hemalt kolmeks p2evaks on nad yllatuseks tagasi juba j2rgmisel p2rastl6unal. Tydrukud pettusid San Felipe mahaj2etuses ja ameerikalikkuses - milles neid loomulikult hoiatanud olin. 6nneks ei kaotanud nad aga mingit raha, sest vaprad nagu nad on, tegid m6lemad otsad h22letades ja v2gagi edukalt. Kogu see lugu n6uab t2histamist.

6htul linnas tuuritades, esialgu Hussongs, kus tydrukud veel k2inud pole ja mina ainult korra sisse piilunud. Koht on vahva. Laual margaritad (ja t2na on veel kaks yhe hinnaga!), k6rval lauas el mariachid noore poisi synnip2eva puhul pilli m2ngimas ja laulmas. Kui Euroopa Liidu poliitika yle vaidlemisest tydinud, v6tame klaasid ja liitume synnip2evalistega, kelleks on nyyd juba 18 aastane noormees ja tema isa. Isal on poisi jaoks t2na suured plaanid, aga meile ta neid avaldada ei taha. Pidu ja tants kestab.

Edasi yhes erkpunase valgusega diskoteegis, kus mitmeid pikakoivalisi miniseelikutes naeratavaid tydrukuid ning kus Banu ennast pidevalt WC-poti ligi hoiab. Vaatan, et kuidagi tuttav n2gu ja tunnen 2ra synnip2evalise isa, kes astub meile liga ja kysib minult kas ma tydrukut ei taha. Kysin, kas poiss sai juba oma kingituse k2tte, mille peale ta naerab ja minema astub. Istume nyyd Leaga kahekesi, vaid hetketi korraks prantsatab Banu me k6rvale ja siis j2lle tagasi suud loputama.

Praktiliselt ei ole midagi v6imatut
...viimastel p2evadel on meie v66rustaja ennast haigena tundnud ja tema tuju ning tervise parandamiseks valmistavad tydrukud Igal hommikul ja Igal 6htul roogasid, millest tulevikus kuidagi loobuda ei tahaks. Jaapani sushid, tyrgi rahvusroad, pastad jne. jne. Nyydseks olen juba liiga rikutud, et oma tavap2rasele kiirnuudlidieedile tagasi minna. Ja p2evad, mis me veel koos veedame lubavad seda tunnet syvendada.

Niisiis, t2nane hommik algab v2hiprae ja kypsetatud m66kkalaga (ja see on k6igest hommikusook). Kui ohhid ja ahhed toidu kiituseks tehtud v6tame oma pisikesed kotid ja suundume La Bufadora poole. See on rannik, kus v6imalik n2ha kuni 30 meetri k6rgusele ulatuvaid veegeisreid. T2na me neid kahjuks ei n2e kuna t6us pole soodne, aga see eest leiame ranna, mille ilma liialdamata "Paradiisirannaks" nimetame. Pisike lahesopp, kus v2ike liivariba ymbritsetud kalju22rega. Vesi on kylm, aga lained ja sinine v2rv teevad ta vastupandamatuks, et ujuma minna. Vedeleme vees, v6itleme lainetega, ronime kaljudel ja leiame yhe majakese kalju 22rel. Hetkel on tyhi, arvatavasti omanik on keegi ameeriklane, sest neid siin j2tkub ja mehhiklane ei suuda endale sellise vaate ja asukohaga maja lubada. Istume Leaga r6du22rel, k6igutame jalgu yle 22re:
"Is that possible that you really live at this moment!?" kysin.
"I guess not, I Must be dreaming!"
"So then it does make no difference when I kiss you?"
"It does, makes the dream more beautiful"

Kisendav gorilla
...j2rgmine p2ev peale hommikusooki h22letame kuumaveeallikate poole. Turismiinfo v2itis need olevat v2ga maantee l2hedal. Tegelikkus on aga midagi muud ja me leiame ennast matkalt mis v6ib vabalt kuni 15 kilomeetrit olla. Ega keegi kohalikest ka t2pselt ei tea. Saame k2ies ja vahelduva eduga autodega m6ne kilomeetri kaugusele kui j6uame yhte pisikesse idyllilisse laagripaika, kus vanah2rra oma lapselapselapselapselapsega palli taob ja j6e 22res yks perekond piknikku peab. Ja yllatus yllatus, ei mingeid ameeriklasi.

Kalda 22res taob poiss palli pisikesse viltuvajunud v2ravasse. Teen ettepaneku m2ngida. Peale m6nda minutit tuleb neid veel juurde, kutsun tydrukud kampa ja l2heb lahti. Meie esimene suurturniir Mehhiko pinnal. Banu on imeline v2ravavaht ja v6tab k6ik hoobid nii k6htu kui n2kku naeratusega vastu. V6tan aja maha ja k2in peldikus 2ra. 2:2 ja tykk aega ei taha enam seis muutuda, sest ma olen peldikus ja k6ik ootavad. Hyyan l2bi ukse, mille lauavahed on sama laiad kui lauad ise, et j2tkake edasi, mul siin veel l2heb aega. M2ng l6peb peale paaritunnist heitlust s6braliku viigiga. Fotosessioon osalistega ja ujuma k6rval asuvasse pisikesse j6ekesse.

Hiljutised teeviidad
...Tagasiteel astudes bussi vaatame yksteisele imestusega otsa ja hakkame pisarateni naerma. Bussis on peale meie vanem meesterahvas, poiss ja kolm tydrukut. Ja p6hjus meie naerupursatusele - valjemini kui diskoteegis m2ngiv latiinorytm. Banu viskab kampsuni maha ja hakkab tantsusamme keerutama, Lea astub pingile ja laseb puusadel k2ia, mina l2hen bussijuhi k6rvale postitantsu tegema. Mehhiklastest noored liituvad showga. Ennastunustanud Banu paljastab rinnad tagas6itvale sireenid toos politseiautole. K6ik reisijad bussis k6hud k6veras, Banu pikali maas ennast korravalvurite eest peites. L6puks saab reis l2bi ja ei tea kas plaanitult v6i mitte, aga k6ik asjaosalised l6petavad oma s6idu l6pp-peatuses. Igatahes oli vahva tutvuda. Adios, amigos!

L6una-Ida-P6hi
...ja ongi k6ik. Igayks isesuunda

Veel kirjeldamatud 6htud Ensenada pimedatel t2navatel
Viimased margariitad juba suletud baarides tootajatega
Keelt alla viivad eined jahitekil ja Joshi maailmavaated l2bi jointiprisma
The Doors, mis korreleeritud suitsuauruga
Kirev r6ivapood ja s2rk nimega "Sow your seeds in Nebraska", millest saab ida-Euroopa kaanetydruku sutenoori edasine reismaskott
Purjete all kabiinis toimub fotomodellide konkursstoode peaproov
Vahvad teismelised BMX ja ruladega, kr6pse n2riv suurte pruunide silmadega tytarlaps
K6rgemates marihuaanapilvedes 6llepurkidega autojuhid

neljapäev, jaanuar 08, 2009

H6ljuk

Tehtud n2htud
...uus aasta ja uus maa. Esimeseks veedan paar p2eva piirilinn Tijuanas, mis tuntud suurima piirlinnana maailmas. Kvartalid espetsiaalselt turistihordidele. Iga teine t2navapood on apteek, et ameerika kodanikud oma s6ltuvust rahuldada saaksid. Linn on suur ja esimese asjana, peale mitmeid erinevaid busse katsetades, suudan 2ra eksida. Kolmandast bussist maha astudes pole mul 6rna aimugi, kus ma olen. Getos, see on kindel. K2in oma paberitykiga ringi ja katsun kohalike k2est teada saada, kus otsitav t2nav asub. Kellelgi pole 6rna aimugi. L6puks v2ikeses poekeses myya on piisavalt lahke, et Rubenile helistada. 15 minutit ja ta on kohal, tuleb v2lja, et ma polnudki v2ga mooda pannud. Mingi orientatsioon on ikkagi olemas, tuleb ehk ka tulevikus kasuks.

Teisip2eval v6tan bussi San Felipe suunas, et nautida rannam6nusid Cortes'i mere 22res. V222ga kurviline tee l2heb yle m2gede. Bussijuhti ei tundu kiirusepiirangud ja tee kurvilisus huvitavat. Tundub, et iga kiirusepiirangu korrutab ta kahega ja vajutab aga pedaali p6hja. Televiisorist tuleb k6ige valjema volyymi peal Alieni 3. Huvitav, kes seda vaatab? Kuulavad k6ik, seda kindlasti. Peale minu on veel bussis kaks ca. 70-aastast vanaprouat. Peale m2gesid avaneb t6eliselt ilus vaade (nagu ka k6ik reisijuhid kirjutavad) l6pmatuna n2ivale liivak6rbele, kilomeetreid ja kymneid liivaduune, mille keskel k6rguvad kaks shokolaadiv2rvi m2etippu. V6imas. L6puks hakkab ka kaua oodatud Cortes paistma. L2bime s6jav2ekontrolli, kus kogu oma kotis leiduv vara ette n2idata tuleb ja veidi aja p2rast olengi linnakeses - vist olen taas Ameerikasse sattunud.

SFs on arvatavasti pooled v6i isegi rohkem elanikest p6hjast. Paljud tulevad Kanadast ja mujalt kylmadest paikadest, et talvekuud siin p2ikese all veeta. Snowbirds nagu neid kutsutakse. Bussijaamas ootab bagiga inglane, kes s6idutab mind v66rustaja juurde. 6htul maitseme kohalikke mereande, mis on t6esti maitsvad. Kohalikku 6lut. Ja v2ike keelepraktika. Kord kui p2ike j2lle t6snud l2hen kohalikku randa avastama. Ukerdan mooda kalda22rset kivimyrakatel kui j6uan yhe nurgataguseni, kus avastan s6na otseses m6ttes koopainimesed. Vesi on uuristanud kalju sisse koopad, kus nyyd inimesed elavad. Ilusad kardinad ukse ette seatud, "maja" ees laud, seinamaalingud, riided kuivamas. Nagu p2ris. Aga tundub, et kedagi pole kodus. Eks too vajab ka tegemist.

Suundume bagiga San Felipest l6unasse, kus asub hiigelkaktusteorg. Peaaegu keset k6rbe on onnike, kust tuleb v2lja rastapatsidega ja v6imalik, et ypris pilves mehhiklane, kes meid v2ravast sisse laseb. 10 $ sissep22suraha kysimata, ju tal j2i toas joint pooleli, et tagasi kiirustab. S6idame mooda liivaluiteid, siin ja seal kinni j22des, vett meil m6neks ajaks j2tkub - sellep2rast muretsema ei pea. K6rged kaktused ymberringi, surnud hobuste, eeslite, lehmade korjused, usside looklevad j2ljed, mingisugused k6rbeoravad. P2ikese k2es k6rbekuumus. Selliste oludega eriti k6rbes h2tta j22da ei sooviks.

Marut6bi
...paarist p2evast SFs on kyll ja nyyd olen ennast l2bi kaunite vaadetega m2gede j2lle Vaikse ookeani kaldale toimetanud. 6igem oleks ehk oelda kaldast veidi eemal ja p2ris vee peal Ensenada sadamas. K6igi juhuste kokkulangemisel 6nnestus leida austraallanna, kes yksip2ini oma 2sja ostetud jahiga ja poole aastase meremehepraktikaga paari n2dala p2rast kodu poole liikuma hakkab. Kuulan ja imestan inimese sellist ettev6tmist. Seni v6tab aga lahkelt kylalisi vastu. Peale minu on veel siin veidikeseks peatumas sakslane ja tyrklane. Ja 6htul mahutab jaht nimega Gabrielle ca. 15 inimest endas pidutsema.

6lu, tekiila ja kohaliku rohu ning muusika saatel me k6igume ja laineid murrame. Jahi tekil t2htede all on oi kui magus uni. Tekkilapudel k2ib ikka ringi, aeg-ajalt ka minu suu yles leiab ja lonksukese annetab. Rohi tekitab mingisuguse paranoia ymberringi toimuvast konspiratsioonist ja suurest roovist, mida pardal olevad mehhiklased plaanivad. J2lgin vaikselt ymbrust, panen t2hele, tuleb uus mehhiklane - huvitav, mis tema ylesanne saab olema kui madinaks l2heb. Mina olen valmis v6itlema. Lonks tekiilat ja vaprus aina kasvab.

Hommikul ujub vees lapse surnud nukulapi...

T2nase 6htu paranoia. Ronin magamiskotti ja heidan magama kui teised peolised linna peale minema s2tivad. Pikutan magamiskotis ja m6tlen, et k6ik kindlasti ainult teesklesid, et peole l2hevad, tegelikult seisavad jahi k6rval ja ootavad kuni ma magamiskotis peeretan, et kyll siis saab palju nalja. Tunnike ja nad ei anna ikka alla, veel teine kuni lasen 6hu liikuma. Reaktsioon puudub. Uinun magama.

reede, jaanuar 02, 2009

Aasta 2000

Taevas
...ja ma olen enda moodi. Sigaretipakk ukse vahel, et hiljem sisse saaks. Ja kui oled sees, siis liiga palju inimesi, et ringi liikuda, aga kuidagi suudan ennast WCni trügida. Vuntsidega neegritüdruk ja transvestiidist indionneslane on mõtetes, aga see on ka San Diego. Enne siia tulekut ei leidnud ühtegi baari, kus võtta üks õlu ilma passi näitamata. Kõik näitasid ust kui oma ID-kaarti näitasin. Ainus koht oli Hooters - kus tüdrukud jooksevad ringi liibuva aluspesu väel - ei olnud koht, kus tahtsin olla, aga vähemalt klaasi sain ilma küsimata.

Kui purjus pean olema, et kirjutada...

Sada inimest ja prantslasest tüdruk, võtan jalgratta ja sõidan paar tiiru läbi korteri
Vanahärra peatab ja räägib Uus Meremaast
Neliteist sebrakaabus tüdrukut, kes ei mahu kõik koos pildile, ümbritsevad
Veel veidi rummi ja pidu on oma keskel paar tundi enne aastavahetust
Ettepanek minna ujuma ei võta vedu, prantslasest tüdruk aga peaaegu
See ei ole enam miraaz, aga 33 indiaanlast...

Päiksevari katab rohkem kui järgmine juhuslik
ja järgmine päev koidab
ma ikka ei ole üle saanud mõnest, eriti prantslane
ehk täna näeme, mine tea...