Meid armastanud armujumalate armukadedus
..ja kõigil neil neli hoopi soolas. Vaata kuhu tahes, me oleme oma valikud teinud ja nende järgi käinud. Kuni valitud rada otsa saab ja õige tee leida tuleb. Alati üks võimalik kõigi teiste seast.
Pea hakkab patja kinni jääma kui ma märkan, et mu suust voolab verd. Ei. Padi on verine. Aga suust see pidi saama. Nii on öeldud ja nii saigi. Enne kolmanda öö lõppu. Keeran padja valepidi ja sülitan ta õigeks. Plekk on mõlemal pool ja ei ole enam vahet kummale küljele pea langeda lasen. Ühte moodi pehme.
Tahaks ma kirjutada mägedest ja rahvastest ja looduse loomadest ja kärestikest jõgedel ja linnadesse ehitatud majadest, nende hiilgusest ja kõrgustest ja klaasilt peegeldustest ja nende vahele tuima tsooni seisma jäänud õhupallidest. Tahaks ma jaa.
kolmapäev, märts 07, 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar