Mehitamata lennuki maabumiskatse

Imperialismi 6ppetund

..kes Kesk-Ameerikas kord reisinud teab kanabussi. Ja kanabuss see on, kus juhi peakohale on kirjutatud "Watch your step. All America!". Kohalikud inimesed aga millegip2rast ei v6ta 6ppust ega n6uannet kuulda. Nii on j2tkuvalt McDonaldsi M-d k6rgumas iga suurema linna t2navate kohal ja iga v2iksemgi kyla kustutab oma janu valge-kiri-punasel-paberil joogi abil.

Hommikud algavad siin tavaliselt kukke kiremisega

..majutan ennast hommikul bussi istuma. Otse ameeriklase k6rvale. V2ljas on veel pime. K6ik on vihmast m2rg. Ja v2rske. Mina tean, et tema on viimane valge, keda j2rgmiste p2evade jooksul n2en. Tema teab ka. Sellep2rast on meil midagi yhist. Ta oskab 80 keeles oelda kuidas ta mind armastab. Eesti keel nende hulgas. Praegu ehk kuuekymnes keeles tuleks paugupealt. Lasen tal proovida. Kuskil kahekymnenda juures uinun magama. Armastus n2ol.

Avan silmad. V2ljas on valge. 6hk vaikselt juba l2mbe. Linnat2navad suitsu t2is. Ja aeg bussist maha minna. J2rgmine buss. Ja peale j2rgmist bussi kallistame. Lubame j2lle n2ha kuskil Hondurases. Hetkel aga Salvadori. Mul ei ole tema mailiaadressi ja temal ei ole minu. Mul on hea meel. Kui juba 20nda juures magama j2in.

Veeteed ja autoteed ja lennuteed ja peensusteni lihvitud aristokraatide 6hupaleed

..ja mida teen mina. Magan Santa Ana hotellitoa kahe seina vahel. Kaks ylej22nud seina on rohkem nagu kardinad. Papist kardinad. Vineerpapist, aukudega. Kui ventilaatori toole panen hakkavad need 66tsuma. Sellep2rast masinat maksimumi keerata ei saa. Siis pean hiljem kahe toa eest maksma. Kui seina enam ei ole. Lylitan puhuri number kahe peale. Medium. Ja prussakad n2rivad ennast seinast l2bi (v6i tulid nad l2bi ukse?). Ja minu kilekotist. Kuni j6uavad p2hkliteni. Mina vaatan samal ajal S6pru ja soon teisi p2hkleid, mille olemasolust prussakad veel ei tea. Ja mina ei tea veel prussakate olemasolust. Aga k6ik l6ppeb 6nnelikumalt kui maav2rinas majarusude alla j22da v6i olla taksojuht ja kuul p2he saada v6i olla pisike laps ja j22da endast palju suurema (nagu hiiglase mudelauto) rekka alla. Aga see k6ik juba samal ajal Hondurases. Mina puhkan veel El Salvadori k6rguvate vulkaanide vahel.

Puulusikaga vastu pead kui muidu meelde ei j22

..t2na tuleb targasti tegutseda. Reisijuhti mul enam ei ole. M2letan, et keegi mainis vulkaani. Selle sees saab ujuda. V6i kui ei saa, siis on seal v2hemalt vesi. Ja vesiliiv. Huvitav igal juhul. Ronin juba paar tunnikest. Ja nagu keegi ytles, ytlen ka mina praegu: "K6ik on k6nnitav kui sul on aega.". K6ndimine k6ndimiseks. Viimased kolm kilomeetrit s6idan autokastis. Nii. Kohal. Selle vulkaani kraater on vaid yks mets. Pettumus. Siiski ei maksa atra p6llule seada ja kyndma j22da. L2hedal on veel kaks vulkaani. Ja muidugi on tarvis giidi. Nagu juba tavaks saanud.

Veedan oo telgis ja 2rkan vara, et giidi v2ltida. Aga v2ravas ootab valvur. ¡Hola! ¿Cómo está? Quiero subir. No tengo denero para guía. Bueno, ja nii ma astun. Varajases v2rskes 6hus. Plaaniga otse vulkaanist yle minna. V2idavad, et teiselt poolt saab mooda rada alla.

Vaatamata millele iganes hakkab kraatri 22rele j6udes k6he. Udu, ja sygavus, ja teadmatus, ja petlik distants kuhu iganes vaatad. Hakkan ymber 22re k2ima. L6petan selle tegevuse 2 tundi hiljem. Kraater on vist suurem kui P2rnu linn. Ja iga sammu j2rel vaade muutub trastiliselt. Jah, just, trastiliselt. Udu ja pilved ja p2ike ja valgus ja varjud ja v2rvid. K6ik muutuvad. Ja pea k2ib ringi ja naeran, et peale pettumust saan midagi sellist. Igat senti v22rt. Ja veel rohkem igat maksmata senti v22rt.

Alustan laskumist. Tean suunda, aga rada ei leia. Ehitan siis raja. Vaikselt mooda oja22rt. Kohati on j2rsk laskumine liiga suur. Katsun leida tee laugemale alale. Ja kaugemale k6rgest 22rest. Samal ajal 10 meetrit eemal on libe muda, lahtine kruus ja 6rnad taimev2etid. Minu tee viib sinna. Mujal on liiga tihe v6sa. Ja k2ed niigi juba okastekriimustustest veritsevad. Kohati. Ja hiljem. 10 meetrit hiljem. Hakkavad lahtised kivitykid m2rja muda peal jalge all liikuma. Haaran ettejuhtuvatest taimedest, aga viimased on liiga v2etid, et raskust kannatada. Nyyd edasi enam mitte palju. Kuskil 3 sekundit. Ja 5 meetrit allpool. Ripun. Seljas seljakott ja kaelas veepudel. Yhes k2es ettejuhtunud oksaraas ja teine k2si toetub m2eseinast v2ljaulatuvale kivile. Kohendan ka jalgealust. Yhele jalale tuge ei leia. Kukkuda ei taha. Kulub kuskil pool tundi, gramme soola, ja liitreid vett. Ja olen tagasi seal, kus 5 meetrit tagasi alustasin. Istun ja m6tlen. Ajan jalgades v2rinat taga. Vaatan yle 22re. Ja siis seljataha. Ja soovin, et mul oleks matsheetaa. Soovin v2ga.

Kergenduses nagu laps, kelle pahandust vanemad ei m2rganud, lendan l2bi 6hu pisikesse rohelisse j6ebasseini. Seljataga v2rin ja k6hklus koos kahtlusega. Sihtkoht teada, olen tagasi alguses. Ja trussikud on m2rjad.

Pehmemast pehmem ja kirjumast kirjuim

..PS-id

-El Salvadori t2navapilt (ja maantepilt) ei erine Guatemala omast: keset t2navaid lamavad koerad (auklikud, kondised, paistes ja verised); suu-ammuli-tee-22res-passivad j6mpsikad auklikute s2rkidega; emad ja nende emad pea peal toidu-, vee- ja pesukraam; baarinurkadel ja munakividel uinuvad pereisad; koolimundris koolilapsed

-El Salvadoris kui maksta 10$ rahat2hega, siis jooksevad k6ik pead-jalad laiali ringi ja otsivad vahetusraha. Ja nii saab v2iksemates kohtades tasuta telkida ja syya. Kui 6nnestub omandada 100 $-ne hakkan elama priilt. Ja teen ainult vahetuskaupa

-El Salvadoris esineb linnapildis n2htus nimetusega prygikast ja bussis6idu eest antake pilet. Peale s6itu saab paberist pileti bussist v2ljudes prygikasti visata

-Ja bussid ei kihuta nagu me k6ik Guatemalast tulnud harjunud oleme. Ja sellep2rast on bussis ka peale amerikaniseerumishoiatussildi ka silt "Mas vale perder un minuto en la vida, que la vida en un minuto"

-El Salvadori tydrukud on sama ilusad ja ilusate naeratustega nagu guatemaltecad. Ja kui ma ytlen, et minu nimi on Marko, siis nad, nad naeratavad ja ytlevad "Mucho gusto, Marcos!" ja ma ei ytle enam, et minu nimi ei ole Marcos. Naeratan ka