Kuuma p2ikese all vihmasaju sees..Pekkalainen ei saanudki salsat tantsima minna. Ootas kaks p2eva, lubati ja lubati ja nyyd s6idame ilma tantsuta saarele. Nagu ta ise ytleb - "Vittu! Pergele, niigi v2he on aega ja passisin siin ilmaasjata need p2evad!". Aga saarele saab koos bussidega ja siis edasi juba kiirkaatrite ja praamiga. Ja praamis6it ei ole naljategu. Ja sellep2rast olid viikingid rootslased ja norrakad, mitte soomlased. Sest pardale on kogunenud juba kokku 4 soomlast - Ahti, Elina, Kent ja Jukka (kui aus olla, ja seda ma olen, siis neljandat nime ma ei m2leta, ja ausalt oeldes, ega see mingit olulist rolli Sinu jaoks ei m2ngi, isegi mitte minu jaoks, kuigi tol neljandal on j2rgmine n2dal synnip2ev, aga saan ka t2itsa rahuldava 6nnitluskirja saata ilma nime mainimata - ehk, ja oleme s6brad ikka edasi). Ja neljast soomlasest 3 on pead l2bi vihmakatte pressinud ja vaatavad nyyd otse meresygavusse. Kuskil seal on pingviinid. V6i olid need delfiinid? Jah, just, o l i d!
6 tunnist oleme merel olnud juba 3 tundi. Kui muretu on seda kirjutada. Otse vastupidine tundele olles merel ja m6eldes ajast, mis tuleb veel mooda loksuda. Olen oma p22stevesti seljast v6tnud ja selle tulikuumale p6randale asetanud. Istun oma neoonpunasel p22stjal. Ta p22stab mu perse p6letusest. Istun. 3 tundi veel! 3 tundi! Vaatan, horisonti. Suu veidi praokil, et tabada heitgaaside maiku ja see vaikselt suunurgast syljega tagasi v2lja eritada. Tuhm pilk. Ja tilkuv suu. Pilkumatud silmad. Peegeldavad piiritut merd. Naeratuseta. Suu. Ilme. Kahvatu.
Pean m6tlema asjadest, mis ei meenutaks loksumist, merel ja veel kolm tundi ja iiveldus. Aga ainus millest m6elda suudan on hiinlased. Hiinlased topitud konteinerisse, laevale ja Ameerika poole teele saadetud. Konteineris loksuvad hiinlased. Oksendavad yksteise otsas. Isegi kui nad suudavad organiseeruda ja tekitada eraldi okse- ja fekaalinurga, l2heb tarvis ainult yhte suuremat lainet ja nad on p2idpidi k6ige selle sees tagasi. See ei ole hea asi millest hetkel m6elda. Ei tee olemist paremaks. Aga see on ainus asi, mis mu m6tteid kummitab. Loodan, et saan hiinlased kiiresti yle mere ja neil algab ilus elu. Ameerikas. Aga ei. Kolmandal 6htul sureb esimene hiinlane. Tema naine korraldab k6rvulukustava halakisa, mis mu iiveldust veelgi halvendab. Vist kaks p2eva ei lase ta oma meest kallistusest lahti. Paitab hellalt ta pead ja annab lubadusi, et k6ik saab korda. Nutab ja ta teab, et k6ik ei ole enam ammu korras. Lubab, et nende lastel saab olema parem elu kui neil oli. Kallistab veel oma meest, kes temast lese tegi (ta on 35 aastane), viimast korda ja siis oksendab. Ta ei talu enam liha roiskunud l6hna. Koos kaaslastega pakivad nad surnukeha, ja asetavad nurka, kus kedagi ei ole, ainult piss, piss, piss. Ma ei tea mitu teist hiinlast veel sellel teel sureb, ja osad neist alles pisikesed lapsed, kes tormistel oodel ja l2mmidel p2evadel 6hupuuduse t6ttu l2mbuvad. Aga nyyd on nad kohal. Uuel mandril. Ja uus elu v6ib alata. Aga ma ei suuda ette kujutada maismaad, ainult loksuvat merd ja nii j2tan hiinlased omapead.
P2ris ausalt. Delfiinid tulevad. Ykshaaval. Alustavad umbes paarisajameetri kaugusel praamist. (selleks ajaks unustan oma iivelduse t2ielikult, neid vaadates). Vee all ja siis hype. Ja uuesti. Ja uuesti. Kuni kaovad praami alla v6i ette v6i igal juhul minu vaateulatusest v2lja. Yhele j2rgneb teine. Teisele kolmas. Kolmandale neljas. Kuni viimasele j2rgmist enam ei j2rgne. Silmad otsivad. Yksikud lained petavad. Delfiini enam ei tule. Ja tuleb tagasi iiveldus. Aga peale hyppavadi kalu suudan m6elda ka muudest asjadest kui loksuv merevesi. Eesti keele minema ja hispaania keele minema on v2ga ebaregulaarsed s6nad. Sama on ka s6nadega tegema. Aga neid on kerge selgeks 6ppida, sest arvatavasti on need ka yhed enam kasutatavad tegus6na. Ja siis j22vad nad kiiremini meelde. Ja siis ei suuda ma m6elda enam yhelegi teisele ebaregulaarsele tegus6nale. Mitte yhtegi. Ja vaikselt loksub meri tagasi mu silmadesse. Ja siis otsustan ma m6elda hiinlastele, koertele, poltidele ja s6dadele. Ja see v6iks vabalt olla mu motoks. Sest selles ei ole mingisugust m6tet. Ja yle pika aja levib yle mu n2o veidike naeratust. Ja kui ma m6tlen, et need k6ik on asjad, mida saab loendada, aga muus m6ttes ei ole neil midagi yhist - koerad, poldid, s6jad ja hiinlased - siis samal ajal n2en ma maismaad. (ja juba hakkan m6tlema tagasis6idust, iiveldus n2ol). Corn Island.
V2ikesele Maisisaarele saab ka. Kiirkaatriga j2lle. Ja nagu l6bustuspargi atraktsioon. Ostad pileti ja kaater lendab yle lainete ja siis karmauhh, lainetesse. Ainult l6bustuspargis, kui algab torm, saab peo peatada. Suure ja V2ikese Maisi vahel tuleb l6bus6it l6puni s6ita. Me s6idame l6puni. Ja mul on mereseiklustest j2rgmisteks p2evadeks kyllaga kyll. Ja kyll teeb kyllale liiga!
Ma oletan, et valus on siis kui ma haiget saan
..magame v6rkkiiges (palmide all) ja ujume merevees (helesinine) ja soome mereande (v2rske kala ja v2rske homaar) ja tantsime (reggae ja salsa piljardilaual) ja teeme ringe ymber saare (p6rgukuumus ja paduvihm) ja kaotame ennast irratsionaalsuses ja leiame ennast liiva seest ja vajume l2bi vihmase maapinna ja ma 6pin soome keele selgeks (kunagi hiljem).
Minu nimi on Marko. Olen 27 aastane. Ja elanud siin saarel 5 p2eva. Olen 6ppinud kohalike h6imuliikmetega suhtlema ja neid mittem6istma. Mittem6istmine tagab 6iged vastused esitatavatele kysimustele. Eriti l2hedased suhted oleme loonud kohaliku farmeri Frankiga. Millegip2rast on tema kinnisideeks osa oma saagist meile myymine. Millegip2rast oleme osa tema saagist endale ostnud. Meie naabriks on Saksamaalt ´44 aastal pagendusse aetud eks-nats Franz. Koos temaga oleme 6ppinud kitarrikeeltel E-minoori m2ngimise 26 korda j2rjest ja siis vahetus D, F, C. Oleme otsustanud pudeliga pangakaardid, koos koodidega, naabersaarele saata, et keegi toimetaks meie eest ja meile raha saadaks. M2letan, mis on auto, aga milline see v2lja n2eb enam ei m2leta. Paari p2eva p2rast kohaneme taas. Paari p2eva p2rast unustame paradiisi taas.
Suurbritannia suuremad supermarketid on vähendanud klientidele antavate kilekottide arvu 418 miljoni võrra kuus!..alati on hea 2rgata ja leida eest m6ni hea uudis. T2nane algas t6eliselt hea uudisega. Ja naeratus on n2ol. Ja see on ainult Suur-Britannia. Kas nyyd peame oleme uhked, et 48% v2hem? V6i peaksime olema h2bis, et kilekottide arv yldse nii suureks kasvas (kasvatasime)? Ja miks nii palju kui tegelikkuses saab ju ka 48% v2hemaga? Mis siis veel uudist? Internetikohviku uksest v2lja vaadates lendavad mooda juba tuttavad
niger volucris casses ja
infensus albus toxicum.
Ja ma m6tlen, et ma ei taha koju minna. Sest siin sa n2ed mis toimub. Tagasi kodus mitte. K6ik. K6ik on silme eest peidetud. Ja sa oled uhke, et k6ik toimib. Kuigi tegelikult lapsed Aafrikas m2ngivad patareiplii ja -elavh6beda sees. Astuvad oma jalad puruks arvutikuvarimonitoridel. Ookeanides ei ole yhtegi plastikust vaba kuupmeetrit vett. (aga kalad elavad seal, siis pole hullu, ehk). Ja prygikast tyhjendatakse sinu vaateulatusest v2ljas kellegi teise aeda. Aga sina ei ole syydi. Sest sina seda ei n2e. Aga sina seda p6hjustad. Aga hoopis p6nevam on ju kuulda ja lugeda kuidas ja miks paavst vannis kukkus ja mis temast edasi sai. Ja tunda r66mu, et paavst on veel elus ja vann ei saanud talle saatuslikuks nagu Marat´le, ja meil siiski on tee meie p22stjani. Sest me ise ei ole enda p22stjad, keegi olematu on.