Stefani ytles, et koerad v6itlevad iseenda eest

..ja Stefanil oli 6igus

N2pud liiga kaugel ajust

Minu nimi on Tikas

..kui küsida, kas minu perekonnanimi ka midagi tähendab, siis mitte. Eesti keeles mitte. Hispaani keeles olen saanud vähemalt ühe tähenduse - Costa Rica naissooesindajad. Ma ei tea kas see on hea või halb, aga Costa Ricas enda tutvustamine saab nüüd uue tähenduse. Inglise keeles võid öelda lihtsalt dick-ass. Ma ei solvu. Minu vanemad aga võibolla küll.

Elumoderaator

Kuuma p2ikese all vihmasaju sees
..Pekkalainen ei saanudki salsat tantsima minna. Ootas kaks p2eva, lubati ja lubati ja nyyd s6idame ilma tantsuta saarele. Nagu ta ise ytleb - "Vittu! Pergele, niigi v2he on aega ja passisin siin ilmaasjata need p2evad!". Aga saarele saab koos bussidega ja siis edasi juba kiirkaatrite ja praamiga. Ja praamis6it ei ole naljategu. Ja sellep2rast olid viikingid rootslased ja norrakad, mitte soomlased. Sest pardale on kogunenud juba kokku 4 soomlast - Ahti, Elina, Kent ja Jukka (kui aus olla, ja seda ma olen, siis neljandat nime ma ei m2leta, ja ausalt oeldes, ega see mingit olulist rolli Sinu jaoks ei m2ngi, isegi mitte minu jaoks, kuigi tol neljandal on j2rgmine n2dal synnip2ev, aga saan ka t2itsa rahuldava 6nnitluskirja saata ilma nime mainimata - ehk, ja oleme s6brad ikka edasi). Ja neljast soomlasest 3 on pead l2bi vihmakatte pressinud ja vaatavad nyyd otse meresygavusse. Kuskil seal on pingviinid. V6i olid need delfiinid? Jah, just, o l i d!

6 tunnist oleme merel olnud juba 3 tundi. Kui muretu on seda kirjutada. Otse vastupidine tundele olles merel ja m6eldes ajast, mis tuleb veel mooda loksuda. Olen oma p22stevesti seljast v6tnud ja selle tulikuumale p6randale asetanud. Istun oma neoonpunasel p22stjal. Ta p22stab mu perse p6letusest. Istun. 3 tundi veel! 3 tundi! Vaatan, horisonti. Suu veidi praokil, et tabada heitgaaside maiku ja see vaikselt suunurgast syljega tagasi v2lja eritada. Tuhm pilk. Ja tilkuv suu. Pilkumatud silmad. Peegeldavad piiritut merd. Naeratuseta. Suu. Ilme. Kahvatu.

Pean m6tlema asjadest, mis ei meenutaks loksumist, merel ja veel kolm tundi ja iiveldus. Aga ainus millest m6elda suudan on hiinlased. Hiinlased topitud konteinerisse, laevale ja Ameerika poole teele saadetud. Konteineris loksuvad hiinlased. Oksendavad yksteise otsas. Isegi kui nad suudavad organiseeruda ja tekitada eraldi okse- ja fekaalinurga, l2heb tarvis ainult yhte suuremat lainet ja nad on p2idpidi k6ige selle sees tagasi. See ei ole hea asi millest hetkel m6elda. Ei tee olemist paremaks. Aga see on ainus asi, mis mu m6tteid kummitab. Loodan, et saan hiinlased kiiresti yle mere ja neil algab ilus elu. Ameerikas. Aga ei. Kolmandal 6htul sureb esimene hiinlane. Tema naine korraldab k6rvulukustava halakisa, mis mu iiveldust veelgi halvendab. Vist kaks p2eva ei lase ta oma meest kallistusest lahti. Paitab hellalt ta pead ja annab lubadusi, et k6ik saab korda. Nutab ja ta teab, et k6ik ei ole enam ammu korras. Lubab, et nende lastel saab olema parem elu kui neil oli. Kallistab veel oma meest, kes temast lese tegi (ta on 35 aastane), viimast korda ja siis oksendab. Ta ei talu enam liha roiskunud l6hna. Koos kaaslastega pakivad nad surnukeha, ja asetavad nurka, kus kedagi ei ole, ainult piss, piss, piss. Ma ei tea mitu teist hiinlast veel sellel teel sureb, ja osad neist alles pisikesed lapsed, kes tormistel oodel ja l2mmidel p2evadel 6hupuuduse t6ttu l2mbuvad. Aga nyyd on nad kohal. Uuel mandril. Ja uus elu v6ib alata. Aga ma ei suuda ette kujutada maismaad, ainult loksuvat merd ja nii j2tan hiinlased omapead.

P2ris ausalt. Delfiinid tulevad. Ykshaaval. Alustavad umbes paarisajameetri kaugusel praamist. (selleks ajaks unustan oma iivelduse t2ielikult, neid vaadates). Vee all ja siis hype. Ja uuesti. Ja uuesti. Kuni kaovad praami alla v6i ette v6i igal juhul minu vaateulatusest v2lja. Yhele j2rgneb teine. Teisele kolmas. Kolmandale neljas. Kuni viimasele j2rgmist enam ei j2rgne. Silmad otsivad. Yksikud lained petavad. Delfiini enam ei tule. Ja tuleb tagasi iiveldus. Aga peale hyppavadi kalu suudan m6elda ka muudest asjadest kui loksuv merevesi. Eesti keele minema ja hispaania keele minema on v2ga ebaregulaarsed s6nad. Sama on ka s6nadega tegema. Aga neid on kerge selgeks 6ppida, sest arvatavasti on need ka yhed enam kasutatavad tegus6na. Ja siis j22vad nad kiiremini meelde. Ja siis ei suuda ma m6elda enam yhelegi teisele ebaregulaarsele tegus6nale. Mitte yhtegi. Ja vaikselt loksub meri tagasi mu silmadesse. Ja siis otsustan ma m6elda hiinlastele, koertele, poltidele ja s6dadele. Ja see v6iks vabalt olla mu motoks. Sest selles ei ole mingisugust m6tet. Ja yle pika aja levib yle mu n2o veidike naeratust. Ja kui ma m6tlen, et need k6ik on asjad, mida saab loendada, aga muus m6ttes ei ole neil midagi yhist - koerad, poldid, s6jad ja hiinlased - siis samal ajal n2en ma maismaad. (ja juba hakkan m6tlema tagasis6idust, iiveldus n2ol). Corn Island.

V2ikesele Maisisaarele saab ka. Kiirkaatriga j2lle. Ja nagu l6bustuspargi atraktsioon. Ostad pileti ja kaater lendab yle lainete ja siis karmauhh, lainetesse. Ainult l6bustuspargis, kui algab torm, saab peo peatada. Suure ja V2ikese Maisi vahel tuleb l6bus6it l6puni s6ita. Me s6idame l6puni. Ja mul on mereseiklustest j2rgmisteks p2evadeks kyllaga kyll. Ja kyll teeb kyllale liiga!

Ma oletan, et valus on siis kui ma haiget saan
..magame v6rkkiiges (palmide all) ja ujume merevees (helesinine) ja soome mereande (v2rske kala ja v2rske homaar) ja tantsime (reggae ja salsa piljardilaual) ja teeme ringe ymber saare (p6rgukuumus ja paduvihm) ja kaotame ennast irratsionaalsuses ja leiame ennast liiva seest ja vajume l2bi vihmase maapinna ja ma 6pin soome keele selgeks (kunagi hiljem).

Minu nimi on Marko. Olen 27 aastane. Ja elanud siin saarel 5 p2eva. Olen 6ppinud kohalike h6imuliikmetega suhtlema ja neid mittem6istma. Mittem6istmine tagab 6iged vastused esitatavatele kysimustele. Eriti l2hedased suhted oleme loonud kohaliku farmeri Frankiga. Millegip2rast on tema kinnisideeks osa oma saagist meile myymine. Millegip2rast oleme osa tema saagist endale ostnud. Meie naabriks on Saksamaalt ´44 aastal pagendusse aetud eks-nats Franz. Koos temaga oleme 6ppinud kitarrikeeltel E-minoori m2ngimise 26 korda j2rjest ja siis vahetus D, F, C. Oleme otsustanud pudeliga pangakaardid, koos koodidega, naabersaarele saata, et keegi toimetaks meie eest ja meile raha saadaks. M2letan, mis on auto, aga milline see v2lja n2eb enam ei m2leta. Paari p2eva p2rast kohaneme taas. Paari p2eva p2rast unustame paradiisi taas.

Suurbritannia suuremad supermarketid on vähendanud klientidele antavate kilekottide arvu 418 miljoni võrra kuus!
..alati on hea 2rgata ja leida eest m6ni hea uudis. T2nane algas t6eliselt hea uudisega. Ja naeratus on n2ol. Ja see on ainult Suur-Britannia. Kas nyyd peame oleme uhked, et 48% v2hem? V6i peaksime olema h2bis, et kilekottide arv yldse nii suureks kasvas (kasvatasime)? Ja miks nii palju kui tegelikkuses saab ju ka 48% v2hemaga? Mis siis veel uudist? Internetikohviku uksest v2lja vaadates lendavad mooda juba tuttavad niger volucris casses ja infensus albus toxicum.

Ja ma m6tlen, et ma ei taha koju minna. Sest siin sa n2ed mis toimub. Tagasi kodus mitte. K6ik. K6ik on silme eest peidetud. Ja sa oled uhke, et k6ik toimib. Kuigi tegelikult lapsed Aafrikas m2ngivad patareiplii ja -elavh6beda sees. Astuvad oma jalad puruks arvutikuvarimonitoridel. Ookeanides ei ole yhtegi plastikust vaba kuupmeetrit vett. (aga kalad elavad seal, siis pole hullu, ehk). Ja prygikast tyhjendatakse sinu vaateulatusest v2ljas kellegi teise aeda. Aga sina ei ole syydi. Sest sina seda ei n2e. Aga sina seda p6hjustad. Aga hoopis p6nevam on ju kuulda ja lugeda kuidas ja miks paavst vannis kukkus ja mis temast edasi sai. Ja tunda r66mu, et paavst on veel elus ja vann ei saanud talle saatuslikuks nagu Marat´le, ja meil siiski on tee meie p22stjani. Sest me ise ei ole enda p22stjad, keegi olematu on.

Tagasi Soomemaale

Pese käed puhtaks, sukad jalga ja delfiine söötma

..hommikuti ärkan. Täna samuti. Kell 7, sest hiljem on raske ärgata, sest peale seitset ei saa enam magada - liiga palav - ja siis ei ole ka võimalik hiljem ärgata kui ei maga, sest olen juba ärganud, varem. Täna kell 7. Kott on värskelt pakitud ja hambad pestud. Sinise-valge-triibulise hambapastaga. Tuup on tuttuus. Ja kui tuup on vana ning tühi ja kogu sisu mu suust läbi käinud ja seebiveega mööda tänavaid alla ookeani voolanud, viskan ka tuubi ookeani, delfiinidele söögiks. Delfiinid hambaid ei pese.

Hommikune WC tõi lambivalgusesse kaks pirakat tahket junni. Aitähh küsimast! Tervis on mul korras. Söön pähklivõid ja Bimbo saia. Peale joon õlut. Iga õluga muutub piss kollasest järjest läbipaistvamaks ja läbipaistvamaks. Kuni kollane puudub täielikult. Aga siis on aeg juba baari minna.

Kolm on kohtuseadus

..soomlane, eestlane ja rootslane ja kanabuss sõidavad Guatemalasse. Kõigil värskelt pakitud kotid seljas. (paljudel backbackeritel on ka teine kott, veidi väiksem, kõhu peal, kõige vajalikumad asjad, minu kott on liiga tühi, et mahutada asju juba järgmisesse kotti). Täna sisenen Guatemalasse kolmandat korda. Veedan siin kolm tundi. Sest täpselt nii palju on tarvis aega, et jõuda El Salvadori. Õhtul seame ennast sisse Alegrias. Täna reisisime kolmes riigis ja kokku olime teel 13 tundi. Sõitsime 333 kanabussiga ja Indias suri t2na nälga 7176 last. Ainult üks neist oli kõige vanem. Peaaegu 7 aastane. Indias on prygim2ed. Ja prygialused j6ed.

Berliin, El Salvador. Minu El Salvadori ylekiitmine saab tagasiloogi. (Berliinis). V6i on see pigem t6eline olukord ja maailmakorrastamatus. Maailmakord. ¨Motherfucker gringos! What are you doing here? Get the fuck out of here! Mutherfuckers! Shit, get lost, fuckheads!¨ Aga me ei tunne ennast gringodena. Soomlane ja eestlane. Pole kandnud rohelisi barette ja vool teravat nuga. Ja seljataga mustmiljon-dollari-armeed. Kord tootasin vahelduvvoolu kallal, aga see oli ka 220V. V6i oli see 240. Kindlasti mitte 110V. Seda tahaks neile oelda. Aga aitab pudelite l6hkumisest ja t2navalahingutest. Berliin.

Tiempo para cenarnos
P2evad ei oma t2htsust. Ja p2evade nimesid ei m2letata. Seega. J2rgmisel p2eval. L2hme tagasi Hondurasesse. El Salvador-Honduras-Nicaragua. Tagasi vulkaanidemaal. Ja tagasi odava 6lu maal. Tagasi yhes j2rgmises uutest riikidest. Tagasi riigis, kus maksab dollar.

Vahetult enne piiriyletust uinun bussis magama. Kui silmad avan n2en ikka veel und. Mingi jagelemine mu pea ymber, paksud rahapatakad, paksemad kui vanaema kootud labakindad, bussi rammivad kolmerattalised jalgrattad, l6pppeatuses tuleb peale rohkem inimesi kui bussist v2lja l2heb. Sest enam ma liikuda ei saa. Ennem olen pandud fakti ette. Unesegasena pean otsustama kui palju raha ma vahetada tahan - Kas ma yldse tahan? - millise jalgratta kolme rattaga ma migratsiooniametini s6itmiseks valin - Kas ma jalutada ei v6i? EI! LIIGA KAUGEL, LOLL TURIST! - mis kell l2heb buss Leóni v6i kust buss yldse v2ljub, mitu jalga mul veel alles on, kas l2him vulkaan on v2ga l2hedal, kas Zelaya sai tagasi lennatud, kas ma mitte vett juua ei taha - EI! BUSS V2LJUB KOHE, KOHE, LOLL TURIST! - huvitav kas j6uame enne pimedat Leóni, kas ma v6in 2kki oma seljakotiga bussist v2lja astuda - EI, EI, ME V6TAME SU KOTI ISE JA PANEME RATTA PEALE! - ma ei taha, ma oskan k6ndida, sest mul ikka on veel need kaks jalga (kontrollisin) - EI, EI, BUSS V2LJUB 10 MINUTI P2RAST - no siis oleme nii kui nii sellest maha j22nud, meid on kolm ja passikontroll v6tab aega, kaks passikontrolli - ........! ..........! EI, EI, L2HME KIIRESTI, ...........! BUSS V2LJUB 25 MINUTI P2RAST - mitu bussi seal siis on ja kas see on viimane ja mis kell see v2ljub? - JAH, EI........! JAH, SEE ON VIIMANE. L2HEB KELL 15.50 - imelik kellaaeg bussi v2ljumiseks, aga (ma m6tlen) oleme ka uues riigis, mine tea, mis kell on? - KELL ON 15.45!

Fuck, ma vihkan seda piiri. Hullem kui Ukraina dimensionaalsus. Seal olid dimensioonid nummerdatud ja sisenedes yletasid mingi n2htava piiri. Siin on piirid h2gused, l2bi uneliivaprisma, piirid on kaasaja fyysika arusaamist yletavad, v6imalik, et relatiivsed omas kiires elutempos. Nii kiire nagu Kesk-Ameerika olla saab. Ma olen v2sinud. Alles 2rganud 10 minutilisest unest. Palav. Uriin loksumas peaaegu yle 22re. Ja nyyd. Faktid ja kui rumal ma v2lja n2en. Ma ei tea mitte midagi. LOLL TURIST. Nicaraguaga olen juba nii palju targemaks saanud, et minut aega tagasi oli 10 minutit bussi v2ljumiseni, minut hiljem on 25 minutit, kell on 15:45 ja kahekymne viie minuti p2rast on kell 15.50.

Vahetame kogu oma raha. Istume rattataksodele. Maksame selle eest dollari. Yletame piiri. Oleme bussijaamas. Piiriyletus v6ttis umbes 45 minutit. Ja buss v2ljub 17.00. Meil on aega, et 6htust syya. Buss v2ljub poole tunni p2rast. Aeg v6ib minna kiiresti v6i aeg v6ib tunduda igavik. Siin piiri peal ei maksa aeg, raha maksab, rahaga ostab aja, et syya 6htust.

Erootika2mblik
..olemegi kohal Leónis. Ja hostelis. Soomlane tahab magada. Ta l2heb magama. Mina ja mehhiklane istume, lamame v6rkkiikedes. Kultuuridevahelised erinevused, delfiinid Amazonase dzunglis, tema pere ja minu elu ja meile antud aeg ja mida k6ike sellega teha. Kuigi ta on 42 aastane ei saa me olla kindlad, et mul on rohkem aega j22nud. Ratsionaalsus. Kui l6hnamolekulid prantsuse tydruku ninalimal peatuvad astub ta ligi ja on kui politsei. Ja meie kui kaks v2ikest poissi. Pahandust teinud poissi. Eitame ja m6tleme kas ikka on tark eitada. V6i targem ausalt yles tunnistada. Kui ta baari poole astuma hakkab tunnistame k6ik yles. Ta ei ole salapolitseist v6i luureyksuse komandant eriautasudega. Algab irratsionaalsus ja kuskil vedeleb poolik rummipudel (sest postiga alkoholi saata ei saa). Ja ma m6tlen, et alati on targem ausalt yles tunnistada. Ma v6in armastada k6iki ja k6ike (isegi taaskasutatavast materjalist valmistatud WalMarti kilekotti ja hybriid-Lexust, sest viimane on oma hobuj6ududega nii s22stlik) ja neile seda ka ausalt tunnistada. Aga alati on liiga vara. V6i teine kord juba liiga hilja. Pole enam kellelegi tunnistada. Ma armastan, Sind!

Aga 2mblik hammustab j2rgmisel p2eval. Jah, seekord tean. Laup2eval. Sest eile oli reede. Ja ma tantsisin klubis ja s6in pargis hot-dogi, peale seda pikutasin pingil kuni suomenveli afterparty-kontrollist mind 2ratama tuli. Jah, tean, oli ka afterparty...

Igal juhul, León on ilus. Ma panen siia smiley. Silmapilgutava smiley. ;)! Ja hyyum2rgi. ! Suomenveli on inimene, kellega saab r22kida. Saab r22kida kui hea oleks vihmamaetsad maha p6letada. Syya on ju vaja. V6i lihtsalt turistide silmar66muks. Siis saab lennukiga ylelennates pilte teha. Ja lennureis on ju t2nap2eval odav. Tal on idee, et napalmpommidega oleks okonoomsem, efektiivsem ja kiirem. Okonoomsus, asjade kiire organiseerimine ja efektiivsus on t2nap2eval k6igile kordaminevad asjad. Ja tulevikumaailmas on ikkagi rahvuspargid. Hoolimata pruunist veest ja roiskunud haisust ja puuduvast rohelusest.

Me k6nnime t2naval ja paar kilekotti lendavad tuulest saadetult me silme eest mooda.

Tip-Top kiirtoidurestoran ja teine on musta v2rvi. Kas me oleme juba tulevikule v2ga l2hedal? Veel mitte. Me paneme m6lemale kilekotile ladinakeelsed nimed (kolmes6nalised) ja astume mooda t2navat edasi. Kanabussi moodudes sulgeme silmad. Sest ei ole oluline. Silmad lahti pimedas ei n2e. Ja kanabusse j2litab tahmast pime 6hutunnel.

Ja inimesel ei tasuks muretseda, et midagi on paha v6i valesti. Inimene oskab k6ik korda teha. Ja kui ta ostab auto. Siis ei ole sellest palju paha. Auto ei saasta. Meil on alati v6imalus Sveitsis v6i Saksamaal tappa paarkymmend lehma v6i lammast ja asi on j2lle tasakaalus. V6i oleks targem tappa polaarkarusid. J22 on sulamas, ja nemad on sellele k6ige l2hemal. V6i tapame random kohtades random loomasid - igaks juhuks.

Kui ma ei oleks mina, oleksin kloun, kloun valge kiriku eest (teised klounid kiriku tagaruumides), tehes plastmassist loomasid, sest meile meeldivad loomad ja ma oskan looma teha, naftast, ja mida v2hem on loomasid mittenaftast, seda rohkem mul oleks tegemist. Ma v6in teha isegi rohelise kaelkirjaku. V6i musta. V6i, haaa, neoonkollase. Mul oleks must vihmavari, mis myrgise sajuhoo eest kaitseb ja plastmassi kuivana hoiab. Ja kui mu poeg kogemata saju k2tte j22b ja v2hk ta tasahiili 2ra viib, siis syydistan oma valget kirikut. V6i ei, veel parem, Jumalat! Siis on k6ik syyst puhtad ja v6ime oma igap2evatoiminguid j2tkata.

2ra v6ta seda kriitikana, v6ta seda kui valjut hiljaksj22nud appikarjet
..minu kotis on magamiskott. On telk, aga telki kannan rohkem koti kyljes. Samuti on koti kyljes magamismadrats. Kotis on riided (teen nyyd nalja - sokke mul ei ole, on poolikud sokid), soogitarbed ja hygieenitarbed, veidi syya, jalatsid, kompass, raamatud (hispaania keel, s6naraamatud ja Woolf ja alkoholikust geimehe Bestseller, NatGeo kaks viimast numbrit, reisijuhid), rahakott ja mobiiltelefon (jah!), m6ned talismanid, vee- ja tuulekindlad tikud, tulemasin, pakk sigarette, veidi kanepit ja piip, vihmakeep, p2ikeseprillid, USB pulgad ja piltidega CD, pass ja kolm kondoomi, m6ned (tegelikult palju) saatmata j22nud kaarti (varasem p2rit USAst), pastakas ja harilik pliiats (ja eile lisasin tuliuue paari poksereid ja kollase T-s2rgi).

Annika ja Johanna on v6rkiikes. Pool yksteise peal ja pool teineteise all. Mul on sigarett ja istun laua taga. Nende k6rval. Sigareti tagumine ots, hetketi, peatub huulte vahel. Mul on purk 6lut, mille hetk tagasi tzzzzzz-avasin. Mis hetk tagasi oli t2is. Kell on veidi peale p2rastl6unat. Johanna k2si liigub vaikselt yle sakslase nabaaugu s2rgi alla kuni sinnani. Vasema rinnani. Arvatavasti libiseb yle nibu. Sakslase k2si puudutab (pigistab) nica reit. Puudutusest j22b hele laik, mis vaikselt tagasi pruunistub. Ma lubasin olla aus. Ma m6tlen. Olla aus. Ma ei saa olla avalikult aus. Ma armastan neid m6lemaid. Nica ja Sakslane. Nad suudlevad. Umbes 15 sekundit. Ma arvan. Ma panen k2e Annika pea peale ja teen talle pai. Nad ei peatu ja k2ed liiguvad, peatuvad ja s6rmed liiguvad, ja peatuvad ja huuled liiguvad, arvatavasti ka keel, ma ei n2e, hoolimata sellest, et vaatan l2hedalt. Ma tahaks olla nende kahe keele vahel ja oodata kuhu poole mind t6mbab. Karjuda ja karjuda ja karjuda ja karjuda, et ma n2en valgust. Ma n2en valgust teie keelte vahelt, 2rge peatuge!

Peegelpildid lennujaama peeglis
..me istume pargis. Sakslane ja eestlane. Ja yritame lahendada yksiku koerajalutaja mysteeriumit. Ta istub juba 15 minutit liikumatult pingil. Koer ustavalt ketis. Tema k6rval. Loomulikult lahendame m6istatuse ja juba oleme uue kallal. Ja siis peeglid. Head ja pahad peeglid. Ma arvan, et paljud habemeajamiskohad peaksid oma peeglid yle kontrollima. Ypris sageli tundub, et need ei toota korralikult. Ka tema teab, et haruldaste liikide soomine v6iks olla odavam ja legaalne.

Ma tahan teda suudelda, aga ma ei oska. Habemega ei oska. Ma vist ise ei tahaks kui midagi sellist juhtub. Endalgi, kui kuskil sooma l2hen, on raske - toit ja karvad segamini. Mul on alati tagavaraks yks hommikusook - riis ja oad. Sahver. Suudlemise asemel me magame tema hotellitoas. Hommikul on mu kotis need samad kolm kasutama kondoomi. Ja sellest ajast alates on mu silmad suletud ja ma n2en k6ike.

J2rgneb peatykk soomlaste koloniaalplaanidest ja 2hmasest saaren2dalast
..aga enne lasen sind puhkama. Sest kunagi soovisin n2ha uuesti prantslast. Uue aasta hommikuks soovisin teda. Aga ei midagi. T2na, n2dal aega hiljem sakslase kallistusest, ootan seda uuesti. T2na on teisip2ev.